Ameeriklased

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Ameeriklane)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ameeriklased on tavapärane nimetus Ameerika Ühendriikide püsielanike kohta, ehkki rangelt võttes peaks see sõna tähendama kogu Ameerika kontinendi, nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika kõigi riikide elanikke.


  • Siis ei saanud ma veel aru, kui läbilõhki ameeriklane on Gertrude Stein. Hiljem nöökasin teda tihtipeale sellega, et nimetasin teda kindraliks, kodusõja ükskõik kumma või ka mõlema poole kindraliks. Tal oli kodusõjast fotosid, päris fantastilisi fotosid ning tema ja Picasso uurisid neid alailma. Aga siin äkitselt meenus Picassole ikka Hispaania sõda ja ta läks väga hispaanialikuks ja väga teravaks ning nende näol võisid Hispaania ja Ameerika siis teineteise maa kohta väga teravasti öelda. (lk 18)
    • Gertrude Stein, "Alice B. Toklase autobiograafia", tlk Malle Talvet, 2008
  • Domineeriv ühiskond peab kõiki sellesse ühiskonda mittekuuluvaid teisejärgulisteks inimesteks. Kes domineerivat keelt puudulikult valdab, kuulub automaatselt alamasse klassi. Sellist hoiakut on ikka veel märgata Ameerikas vanema generatsiooni juures, kes olid harjunud sellega, et uued sisserändajad olid vähese haridusega ning tegid pea eranditult lihtsat füüsilist tööd. Kui sa räägid inglise keelt aktsendiga, siis oled esimese generatsiooni sisserändaja, mis omakorda tähendab, et kuulud kõige madalamasse ühiskonnaklassi. (lk 16)
  • Allasurutava grupi esindajad püüavad oma väärtust tõsta teisi halvustades: kes poleks kuulnud väiteid, et kõik ameeriklased on lollid, kõik venelased on rumalad, kõik sakslased on imelikud, kõik kreeklased valetavad, — kõik peale meie ei kõlba kuhugi. Kaitsepositsioonile surutud grupi esindajad on aga kõige valusamini puudutatud sellest, kui osa nende oma grupi liikmetest läheb üle vaenlase poole, võttes omaks domineeriva grupi kombed ja keele. (lk 16)
    • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998
  • [NATO eesmärk on] hoida venelased väljas, ameeriklased sees ja sakslased maas.
    • Hastings Ismay 1949, kolm aastat enne NATO peasekretäri ametisse asumist; cit. via: David Reynolds (toim), "Introduction", Rmt: "The Origins of the Cold War in Europe: International Perspectives" (Yale University, 1994), lk 13, cit. Peter Hennessy, Whitehall (London, 1989), lk 412
  • Kui paljud ameeriklased mitte üksnes usuvad, vaid ka kinnitavad avalikult, et fašism on parem kui demokraatia, et mõtlematu kuulekus on parem kui teod, mis põhinevad isiklikul südametunnistusel ja mõistusel, et patriotism on sama mis natsionalism, et vabadus on ohtlik, et rahu on vaid unenägu ja seejuures isegi mitte ilus unenägu?
  • How many Americans not only believe, but openly maintain, that fascism is better than democracy, that unthinking obedience is better than action based on individual conscience and thought, that patriotism is synonymous with nationalism, that liberty is dangerous, that peace is a dream and not even a beautiful dream? (lk 326)
    • Emily Greene Balch, 1927; cit. via: Mercedes Moritz Randall, "Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946", Twayne Publishers, 1964
  • Ameeriklased, olles kõlbeline rahvas, tahavad, et nende välispoliitika kajastaks väärtusi, mida nad rahvana hindavad. Kuid ameeriklased, olles praktilised inimesed, tahavad samuti, et nende välispoliitika oleks ka efektiivne.
  • Americans, being a moral people, want their foreign policy to reflect the values we espouse as a nation. But Americans, being practical people, also want their foreign policy to be effective.
    • George Shultz, "Power and Diplomacy in the 1980s", Washington, 3. aprill 1984, Department of State Bulletin, 84. köide, nr 2086 (mai 1984), 13
    • tõlkinud Elle Vaht, Henry Kissinger, "Maailmakord : mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust", Tallinn 2017, lk 296
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel