Sisserändaja

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ellen Bernard Thompson Pyle, "Immigrandid" (1899)

Proosa[muuda]

  • Sagedamini aga esineb olukord, kus üks kahest grupist läheb üle teise grupi keelele. Ameerika Ühendriikides võtavad sisserändajad üle inglise keele; Iirimaal on iirlased hakanud kasutama vallutajate keelt — inglise keelt; Inglismaal aga läksid normanni-prantsuse keelt kõnelevad vallutajad üle alistatud anglosakside keelele, mis oli küll selleks ajaks juba tublisti muutuda jõudnud. Sellised keelevahetused ei toimu peaaegu kunagi ilma keelesse jälgi jätmata. (lk 8-9)
  • Indias näeme suhteliselt huvitavat arengut. Kuigi India vabanes inglise ülemvalitsuse alt juba pea kahe inimpõlve eest, on seal praegugi veel inglise keel ametlikuks keeleks (mida kõneldakse iseloomuliku, substraadi mõjul tugevasti muudetud fonoloogiaga). Inglise keele rääkijaid on seal suurusjärkude võrra rohkem kui omaaegseid sisserändajaid. Inglise keelel on nimelt see hea omadus, et ta on kõigile ühtemoodi võõras. Kui näiteks hindi keel tehtaks ametlikuks keeleks (mida hindi keelt kõnelevad miljonid väga soovivad), oleksid seda keelt kõnelevad kandidaadid administratiivsete positsioonide saamisel eelistatud olukorras. Mittehindi keelt kõnelevad rahvad avaldavad ägedat vastupanu kõigile katsetele inglise keelt hindi keelega asendada. Sotsiolingvistiline probleem on Indias saanud puhtal kujul poliitiliseks probleemiks. (lk 13)
  • Domineeriv ühiskond peab kõiki sellesse ühiskonda mittekuuluvaid teisejärgulisteks inimesteks. Kes domineerivat keelt puudulikult valdab, kuulub automaatselt alamasse klassi. Sellist hoiakut on ikka veel märgata Ameerikas vanema generatsiooni juures, kes olid harjunud sellega, et uued sisserändajad olid vähese haridusega ning tegid pea eranditult lihtsat füüsilist tööd. Kui sa räägid inglise keelt aktsendiga, siis oled esimese generatsiooni sisserändaja, mis omakorda tähendab, et kuulud kõige madalamasse ühiskonnaklassi. (lk 16)
    • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998


  • Vähenenud on poliitika tähtsaks pidamine ja sellest rääkimine, mis on ilmselge märk süvenevast poliitikast võõrandumisest. Kasvanud on sallimatus "teistsuguste" inimeste suhtes – üha enam on neid, kes ei sooviks oma naabriks immigrante-võõrtöölisi, teisest rassist inimesi, islamiusulisi või suuri perekondi.
Niisugused tendentsid annavad tunnistust ebakindlusest, vaimsest surutisest ja vähesest avatusest, mis eristavad meid endiselt Lääne-Euroopast ja Põhja­maadest.
Teisalt kõnelevad need ühiskonna väsimusest ja tardumusest – pidev pingutamine väliste eesmärkide, nagu Euroopa jõukamate riikide hulka või eurotsooni jõudmise nimel on kohati viinud seisundini, mis meenutab sportlase finišieelset kangestust: soov sihile jõuda on suur, kuid lihased ei kuula enam sõna ja lahedast enesetundest pole juttugi.


  • [Daniel:] Kui palju on tragöödiaid: siia sõidavad segaperedega immigrandid, nendega koos on eakad emad, sageli katoliiklased, vahel õigeusku, ja kui nad hinge heidavad, algab midagi kirjeldamatut: matta on võimatu. On olemas juudi surnuaiad, kuhu maetakse ainult juute, on kristlike kloostrite surnuaiad, kuhu keeldutakse matmast "kõrvalisi isikuid", kuna pole kohta. Kuna maa on metsikult kallis, maksab hauaplats nii palju raha, et vaestel inimestel seda pole. Kuid meie, Poola inimesed, ju teame, kui palju rahvast maa mahutada suudab. (lk 126)
  • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013


  • Kahjuks ei kaitse seadus dokumentideta immigrante ja neid allutatakse kohutavale ekspluateerimisele. Selle tulemusena on nad nõus töötama palga eest, millega ei lepiks ükski inimene, kes on meie kaldail teretulnud. Minu arvates on selle probleemi lahendus Kongressi käes. Inimesed, kes teevad kõvasti tööd, maksavad makse, neile inimestele peaks andma võimaluse asuda rajale, mis viib kodakondsuseni, ja kui see nii läheks, et langeks nad ohvriks tööandjatele, kes ütlevad: "Me tahame teid, sest me teame, et te töötate palga eest, mida me kellelegi teisele seaduslikult maksta ei tohiks."