Sisserändaja

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


  • Sagedamini aga esineb olukord, kus üks kahest grupist läheb üle teise grupi keelele. Ameerika Ühendriikides võtavad sisserändajad üle inglise keele; Iirimaal on iirlased hakanud kasutama vallutajate keelt — inglise keelt; Inglismaal aga läksid normanni-prantsuse keelt kõnelevad vallutajad üle alistatud anglosakside keelele, mis oli küll selleks ajaks juba tublisti muutuda jõudnud. Sellised keelevahetused ei toimu peaaegu kunagi ilma keelesse jälgi jätmata. (lk 8-9)
  • Indias näeme suhteliselt huvitavat arengut. Kuigi India vabanes inglise ülemvalitsuse alt juba pea kahe inimpõlve eest, on seal praegugi veel inglise keel ametlikuks keeleks (mida kõneldakse iseloomuliku, substraadi mõjul tugevasti muudetud fonoloogiaga). Inglise keele rääkijaid on seal suurusjärkude võrra rohkem kui omaaegseid sisserändajaid. Inglise keelel on nimelt see hea omadus, et ta on kõigile ühtemoodi võõras. Kui näiteks hindi keel tehtaks ametlikuks keeleks (mida hindi keelt kõnelevad miljonid väga soovivad), oleksid seda keelt kõnelevad kandidaadid administratiivsete positsioonide saamisel eelistatud olukorras. Mittehindi keelt kõnelevad rahvad avaldavad ägedat vastupanu kõigile katsetele inglise keelt hindi keelega asendada. Sotsiolingvistiline probleem on Indias saanud puhtal kujul poliitiliseks probleemiks. (lk 13)
  • Domineeriv ühiskond peab kõiki sellesse ühiskonda mittekuuluvaid teisejärgulisteks inimesteks. Kes domineerivat keelt puudulikult valdab, kuulub automaatselt alamasse klassi. Sellist hoiakut on ikka veel märgata Ameerikas vanema generatsiooni juures, kes olid harjunud sellega, et uued sisserändajad olid vähese haridusega ning tegid pea eranditult lihtsat füüsilist tööd. Kui sa räägid inglise keelt aktsendiga, siis oled esimese generatsiooni sisserändaja, mis omakorda tähendab, et kuulud kõige madalamasse ühiskonnaklassi. (lk 16)
    • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998


  • [Daniel:] Kui palju on tragöödiaid: siia sõidavad segaperedega immigrandid, nendega koos on eakad emad, sageli katoliiklased, vahel õigeusku, ja kui nad hinge heidavad, algab midagi kirjeldamatut: matta on võimatu. On olemas juudi surnuaiad, kuhu maetakse ainult juute, on kristlike kloostrite surnuaiad, kuhu keeldutakse matmast "kõrvalisi isikuid", kuna pole kohta. Kuna maa on metsikult kallis, maksab hauaplats nii palju raha, et vaestel inimestel seda pole. Kuid meie, Poola inimesed, ju teame, kui palju rahvast maa mahutada suudab. (lk 126)
  • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013