Temperament

Allikas: Vikitsitaadid
Karl Reichert (1836–1918), "Melanhoolik ja flegmaatik", s.d.

Proosa[muuda]

  • Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, püüab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud põhjendus ja seega püüab filosoof oma järelduse toetuseks rõhuda umbisikulistele põhjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mõtlemisele märksa tugevama kallaku kui ükski tema rangelt objektiivsetest eeldustest.
    • William James, "Pragmatism ja elu ideaalid", tlk Märt Väljataga, 2005, lk 16


  • [Prometheus:] Mu härrad, ükskõik, mis me teeksime, me ei pääseks põhimõtete kuulutamisest. Mis on põhimõtete kuulutamine? Mu härrad, ma julgen väita: igasugune põhimõtete kuulutamine on temperamendi ilmutamine, sest seal, kus puuduvad põhimõtted, tuleb ilmsiks temperament.


  • Inimene võrsub kodumullast, juurdub sugukonna ja tõu veres, kaevab aja õhkkonnas; loova isiku toodangut hinnates tuleb neid tegureid arvesse võtta: rassilised ja sugukonnalt päritud omadused määravad looja iseduse põhitooni, lapsepõline kodu kujundab temperamendi, kalduvused ja ilmavaate, aeg annab esialgse tegutsemissihi ja eneseväljendusvahendid.
Koduõhkkonnas valminud iselaadi on raske ümber kujundada, tõuomadused pole üldse hüljatavad, kõige lõdvem on side ajaga - pole ju aeg ise mingi püsiv mõiste —, iga uue hommikuga saab homsest täna ja tänasest eile. Vaimutööline ripub ajast sagedasti ainult tegevuse algul, hiljem annab tema ajale rohkem kui aeg temale.
  • Marta Sillaots, "August Kitzbergi toodang. Kitzbergile seitsmekümnendaks sündimise päevaks" - algselt raamatuna Tartu: Noor-Eesti, 1925, tsiteeritud raamatust "Kirg ja kavalus". Koostanud Hando Runnel. Ilmamaa, 2012, lk 233


  • Ükski seni vaadeldud kultuur pole suutnud välja juurida erinevusi nende isikute temperamentides, kes selle kultuuri moodustavad. Alati on tegemist mõlemapoolse andmise ja võtmisega. Üksikisiku probleemi ei saa lahendada kultuuri ja üksikisiku antagonismi rõhutamisega, vaid hoopis rõhutades seda, kuidas nad vastastikku teineteist tugevdavad.
    • Ruth Benedict, "Kultuurimustrid", tlk Tõnu Ülemaante, 2016, lk 273


  • Inimkond saab kasutada meie erinevates, temperamendist tulenevates potentsiaalides sisalduvaid kontraste lõpututel ja mitmekesistel viisidel, milles inimkultuur annab edasi kas siis sobivaiks või ebasobivaiks peetavaid käitumismustreid. Ehkki inimolendite arenemise bioloogilistel alustel on piirid, millega tuleb ausalt arvestada, saab neid vaadata kui võimalusi, mida inimese kujutlusvõime pole kaugeltki mitte täielikult kasutusele võtnud.
    • Margaret Mead, "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas", eessõna 1950. aasta väljaandele, tlk Tõnu Ülemaante, 2020, lk 25