Mine sisu juurde

Virmalised

Allikas: Vikitsitaadid
Anna Boberg (1864-1935), "Virmalised. Etüüd Põhja-Norrast", s.d.
Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015

Proosa

[muuda]
  • Unustanud kõik muu maailmas, olid nad, ise seda märkamata, asulast läbi jõudnud. Ja justkui selleks, et seda kohtumist pidulikuks teha, lõid laotuses lõõmama virmalised. Algas põhjataeva imeline värvidepidu.
Vaata, seal viskus üles kahkjas leek ja sööstis taevasse nagu määratu valguspilv, samasugune lõi loitma taamal, juba sähvatas kolmaski. Näis, nagu oleks seal, Jäämere ääretus avaruses kellelegi meeletule pähe tulnud külma tulega vallatlema hakata.
Kord siin, kord seal keerlesid hoogsalt kõrgusse värelevad kahkjassinised lehvikud, põimusid üksteisesse ja nilpsasid taevast. Värvid vaheldusid alatasa ja silmale vaevalt märgatavalt, nagu oleksid kõik seitse vikerkaarevärvi õhumeres segunenud, ja keerlesid, hubisesid ning vilkusid nüüd seal. Taevas helendas ja küütles värvivarjundite peenimates üleminekutes, valgus kord kustus, kord sähvas loitma pimestavalt heledate ringidena, mis silmanähtavalt ühtejärge muutusid. Kord väreles valgusvihk paigal, kord siirdus ta kuskile teisale, et seal ootamatult lõõmama lüüa uue pitsimustrilise kangana, kord, kuhjunud kokku õõtsuvate pilvedena, lagunes äkki ja muutus sarnaseks muinasjutuliste kristallpaleede varemeile.
Täistuisanud tundrat valgustas mingi eriline, ebamaine valgus ja näis, et sellel valgusel polnud otsa ega äärt.


  • Armastusega on vist nagu virmalistega - kõik teavad, aga vähesed on näinud. Armumisel ja armastuselgi ei tehta tihtipeale vahet, ammuks siis veel viimase eri helistikel. Mõni ime - totaalne tunne on jõukohane vaid vähestele, sugugi kõigil pole julgust seda vastu võtta.

Luule

[muuda]

 Elame maailmas, mille mõistmiseks on tarvis
  palju enamat kui aru. [---]
 Otsides tõde lammutasime poole laotust ja viskasime laiali virmaliste virnu.

  • Artur Alliksaar, "Morbiidseid maastikke" 1, rmt: "Päikesepillaja" (3. trükk 1997), lk 347


Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.

Kirjandus

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel