Liikumine

Umberto Boccioni, "Etüüd jalgratturi liikumisest" (1913)

Proosa

• Lõpmatu liikumine, kõike täitev punkt, puhkehetk: lõpmatu ilma kvantiteedita, jagamatu ja lõpmatu.
  • Blaise Pascal, "Mõtted", 232/682, osa "Kihlveo paratamatusest". Tõlkinud Kristiina Ross, 1998, lk 130

• 65. Ja looduse autor on osanud [pu] seda jumalikku ning lõputult imeväärset kunsti [artifice] praktiseerida, sest mateeria iga osa ei ole mitte üksnes lõputult jagatav, nagu antiiksed tunnistasid [reconnu], vaid ka tegelikult lõputult alajaotusteks jagatud [sous-divisée], iga osa osadeks, millest igaühel on mingi oma liikumine; muidu oleks võimatu, et mateeria iga osa saaks väljendada universumit.
  • Gottfried Wilhelm Leibniz, "Monadoloogia"

• Võib läbi saada ka tantsimata. On teada juhtumeid, kus noored inimesed on elanud mitu-mitu kuud ühtki balli külastamata ja sellest pole tõusnud märgatavat kahju nende ihule ega hingele, aga kui algus on juba tehtud, kui kasvõi vilksamisi on kogetud kiire liikumise mõnu, siis peab küll olema õige laisk või kohmakas, et mitte seda uuesti ja uuesti proovida.
  • Jane Austen, "Emma". Tõlkinud Urmas Rattus, 2002, lk 349

• Rahvatantsud pakuvad rohkesti liikumist (motsiooni), mille tõttu vere ringjooks kiireneb ja hingamistegevus laiema ulatuse omandab. Igasugune liikumine kutsub esile ka vaimlise tegevuse: tantsude eri tuuride meelespidamine eeldab tähelpanu, liigutused nõuavad kenadust ja keha üle valitsemist, asetumised täpsust ning korda. Tantsija unustab oma igapäevased hooled ja mured, tema meeleolu muutub rõõmsaks ning lõbusaks. Peale selle arendavad rahvatantsud oma harrastajais üheväärilisuse ja ühtekuuluvuse tunnet ning äratavad neis armastust ja lugupidamist esivanemate kommete ja rahvapärase kunsti vastu.
  • Anna Raudkats, "Eesti rahvatantsud", 1926, lk 10-11

• Ta lebas, magades seisvas vees. Siiski ei tähendanud see, et tema maailm oleks olnud alati liikumatu. Oli kordi, mil ta tabas oma universumis liikumist, isegi ägedat liikumist. Teda igast küljest ümbritsev soe vedelik võis teda õõtsutada sinna-tänna, pillutada teda isegi ringi, nii et ta sirutas oma käed instinktiivselt laiali, vehkis nendega ja ajas jalgu sprintiva konna kombel laiali. Mitte et ta oleks konnadest midagi teadnud - selleks oli veel liiga vara. Liiga vara, et ta saanuks teada. Instinkt oli tolleks hetkeks ta ainuke tööriist. Suurema osa ajast oli ta vaikne, elavnedes vaid siis, kui tuli reageerida välisuniversumist tulevatele ootamatutel liikumistele.
  • Pearl S. Buck, "Igavene ime", tlk Elin Trélon, 2015, lk 17, romaani algus, kirjeldus Randolphist emaüsas

• Kui te ei võta mu sõnu liiga tõsiselt, siis ütleksin: kui me eeldaksime kogu aine kadumist maailmast, siis enne relatiivsusteooriat usuti, et ruum ja aeg eksisteerivad tühjas maailmas jätkuvalt edasi. Kuid relatiivsusteooria järgi, kui aine ja selle liikumine kaob, siis pole ka enam ruumi ega aega.
• If you don't take my words too seriously, I would say this: If we assume that all matter would disappear from the world, then, before relativity, one believed that space and time would continue existing in an empty world. But, according to the theory of relativity, if matter and its motion disappeared there would no longer be any space or time.
  • Albert Einstein (1921), cit. via: Philipp Frank, Einstein, His Life and Times (1947), VIII ptk., lk 178. Vastuseks USA ajakirjaniku küsimusele "Kuidas saaks selgitada relatiivsusteooria sisu mõne lausega?"

• Mees võttis reisikoti, tema liigutused olid ruttamatud, ja pani selle ettevaatlikult Sabina kappi. Tema liikumine näis lähtuvat kaljukindlast keskmest, gravitatsioonijõu täiuslikust tajust. Tema tunded ja mõtted pöörlesid ümber kindla tuuma nagu hästi korraldatud planeedisüsteem.

Sabina usaldus mehe ühtlaselt kõlava, sooja ja valeva hääle, tema harmooniliste, ei iial rabedate või äkiliste liigutuste, tema enne väljaütlemist hoolikalt kaalutud mõtte, tema arukate hinnangute vastu oli sedavõrd suur, et sarnanes enesest täieliku loobumisega mehe kasuks, tingimusteta andumisega.

Usalduslik, tänulik ja soe hoovus kandus Sabinast meheni.

• Anaïs Nin, "Spioon armastuse majas", tlk Anne Allpere, Loomingu Raamatukogu 46/47, 1993, lk 12

• Euroopa jaoks sümboliseerib meri tundmatust ning laevasõit on teekond ja seiklus. Sellel kujutelmal pole tegelikkusega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule.
  • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, 1997, lk 263
• Nagu kõik keelemaastikud, ei koosne ka aeg ainult sõnadest või keelelisest tähendusest. Seal on ka värvid, helid, rütmid, puudutused, lõhnad, pinged ja pingelangus.

Oma kõige lihtsamas vormis on see äratundmise ja ootamatuse kirjeldamatu ühendus, mis tekib, kui teadvus tunnetab maailma liikumist. See on teadvustamine, et igas muutuses on midagi ennenägematut, unikaalset ja pöördumatut, ja midagi, mis jääb alati samaks.

• Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004, lk 215

• Keha on reetur, liikumine reedab isegi selle, kui inimene on maitselage. Kõike võib õppida, aga vaimukultuuri puudumist tehnika ei korva.
  • Mai Murdmaa, intervjuu: Lea Arme, "Mai Murdmaa - loojaks loodud", Kodutohter, 29. august 2012
• Visuaalse pildi saab ka mehaanilise liikumisega. Sellegi kohta võib öelda, et midagi see on, aga minu arvates on tähtis liikumise õigustatus. Ma ei saa teha liikumist, millel pole sisemist õigustust. Algul peab olema hinge liigutus ja siis alles tuleb füüsiline liigutus. Kui aga seda hinge liigutust ei ole, füüsiline liikumine tuleb lihtsalt ei kuskilt, siis ei ole see enam kunst.
  • Mai Murdmaa, intervjuu: "Mai Murdmaa: "Ma olen õnneseen, sest pole teatris intriigidega päris kokku puutunud"", Õhtuleht, 16. november 2014

• Laste fookusrühmadest on selgunud, et nad tegelikult tahavad liikuda, aga näiteks kas või vahetund on selleks lihtsalt liiga lühike.
• Paljudele õpetajatele, kes on juba kaua aega töötanud, meenub tunnis liikumispausidest rääkimisel kohe nõukogudeaegne kohustuslik liikumisminut. Või arvatakse, et tunni ajal liikumine ei ole hea, sest inimese tähelepanu hajub liialt.
  • Margit Keller; Merilyn Säde, "Inimeste harjumuste muutmiseks ei piisa ainult veenmisest", ERR, 15.11.2015

Luule

Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta
ja selles ilmas ei ole kõik veel järele uuritud
ega võetud kontrolli alla.

Nüüd uuritakse asju,
mis ei saa ise liikuda.

Tuleb neid selles aidata,
lükata, tõugata,
tõsta ühest kohast ja panna teise.

• Wisława Szymborska, "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19

trepist alla laskudes olen
ma iseendast alati ühe sammu võrra
ees. vastuolu liikuja ja liikumise vahel

on lepitamatu - miks peaks kõik jääma samaks?
miks peaks miski muutumise kaudu uuenema?

• Maarja Pärtna, "Trepp" kogus "Vivaarium" (2019), lk 40

Kirjandus

• George Berkeley, "De motu" ("Liikumisest")