Sõel

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Neoliitikumi-aegse sõela rekonstruktsioon

Booraksis, valges arseentrioksüüdis,
lubjas, mis kustutamata, ja pigis,
sulanud tinas, arseendisulfiidis,
rasvas, tõrvas ja varvaste higis,
saastas ja solgis, roisus ja rögas,
pidalitõbiste jalgade uhtmes,
huntide, rebaste sapilögas,
kõõmas ja kaapeis, taldade pühkmeis,
rästiku veres ja mürgiski veel
keegu kadeda laimaja keel!
/---/
Kui teil on nõristuseks kurn või sõel
või kui te püksipõhi kulund võrguks,
siis tehke, et need maiuspalad nõrguks,
ja saadud segus keetke keel, mis õel.

  • François Villon, "Ballaad kadedaist keeltest". Tõlkinud Johannes Semper. Rmt: Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia. Eesti Riiklik Kirjastus 1962, lk 471-472; F. Villon, "Testament". Vagabund 1997, lk 45-47


Sa tõused voodist, unine ja õel,
ning märkad: sajab. Valgus on veel kasin.
Pliit suitseb. Kell ei käi, ning nagu sõel
vett laseb läbi vana kohvimasin.


Vanasõnad[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel