Pliit
Proosa
[muuda]- Ta kavatses pliiti puhastavale teenijale midagi öelda, kuid jättis selle tegemata. Seeasemel läks ja lükkas ta vööruse- ja õueukse lahti, riskides isegi sellega, et saialõhn võis õue kanduda. Kõigega pidi ette vaatama ja arvestama. Kuigi ta oli küpsetanud omaenda viimasest, põrandaaluses peidikus alles hoitud jahust. Niisiis viimasest, sest lehes oli seisnud, et varsti tuleb uut jagamisele. Kes teab, kust, aga välismaa laevadelt igatahes. (lk 9)
- "Praegalt on parem, kui üldse midagi meelde ei tuleta, ainult elad ja oled naasama."
- Teenija läks pliidi juurde ja jäi sinna jõude seisma.
- "Eks sii oo ju ikke nii olnd?"
- "On, on." (lk 11)
- Eeva Joenpelto, "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981
Luule
[muuda]piimvalge hingus hõljub üle luha
me trepil loeme tunde päevi kuid
me viime välja eilse tule tuha
ja saeme pliidi alla uusi puid
- Viiu Härm, "*veel jäävad suule leemendama sõnad...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 15