Tund

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti




igas puudutuses kuulen vihma.

tähtis on hoopis poiss, kes nõelub
ema sokke, väike nööbipood Istanbulis,

neiu lillekimbuga, mis on nii värske,
ta vartest tilgub vett.

mitte see lüüriline tund, mil tunneme:
maailm on me kehade vihm

ja kuu peegeldab me valgust.


Võta mul käest kinni...
Kui uskuda, et kõik need jooned ja liinid pole juhuslikud, siis nende keskel võib
leida üles selle aasta, päeva ja tunni,
mil ma sündisin.


Tulnud on tund,
                kõigil kui mõisted pääs segi vaid,
avastada, tunneks et inimkond
                ideede valerahategijaid


Nii pehme on valge öö hämaraim tund.
Nii pehme ja sügav ta meel —
üks ööbik on siin ja teine on sääl,
ja kolmas on enese südame hääl,
kel sõnu siin leiaks veel keel.


Oo õnnis hing, kes tagasi ei vaata,
kel hinge kahetsuse uss ei söö,
kes iga tunni nii võib mööda saata,
kui oleks alles esimene öö,

ja esimene ööbik õitsvas salus —
kes Filomela saatusest ei tea,
sest liigne teadmine on ainult valus,
on parem tunda, et see tund on hea.


Vanasõnad[muuda]

  • Suvine tund enam kui talvine päev.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel