Ernst Enno

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ernst Enno

Ernst Enno (8. juuni (vkj 27. mai) 1875 Valguta, Rannu kihelkond Liivimaa – 7. märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.

Ma kõnnin hallil lõpmata teel
kesk nurmi, täis valmivat vilja,
ma kõnnin ja kõnnin otsata teel
kui teede laul, tee helisev meel,
ja kõik on nii õhtu hilja.


Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees,
mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.

  • "Nii vaikseks kõik on jäänud…"


Käi tasa ja laula ja unusta kõik;
las magada udu ja ilm –
üks ööbik on siin ja teine on sääl
ja kolmas on enese südame hääl –
las särada õnnelik silm.

  • "Öö valge on õnn…"


Ma tulen hilja, viimne teiste seltsis,–
Ma unistaja nagu muinasjutt.

  • "Ma tulen hilja"


Igavesti vulisev oja olen ma,
Igavesti igatsev laulja, rändaja.

  • "Mina"


Sa ainult juuri sügavamalt a'a,
Et liiguks kord, mis meil nii kaua tukkus -
See vabadus, see vabastab ka maa.

  • "Ja vabadus"


Juss oli väike peremees
talu liivaaugu sees
adraks kõver kapsaraud
äkkeks silgupüti laud

  • "Juss oli väike peremees", luulekogust "Üks rohutirts läks kõndima" (1957)


Üks rohutirts läks kõndima;
ei saanud aga kõndida:
kaks jalga liiga pikad tal
ja teised lühikesed all

  • "Üks rohutirts läks kõndima", luulekogust "Üks rohutirts läks kõndima" (1957)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel