Pipar

Proosa

Pean märkima, et ma sõin lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, võiga kaetud röstitud leival, sinna juurde ube tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud selleri, tomatite, sidrunimahla ja oliiviõliga. (Tõeliselt hea oliiviõli on väga oluline, maheda maitsega, tõin selle tagavara Londonist kaasa.) Roheline pipar oleks olnud hea lisand toidule, aga külakaupluses (mis asub kahe miili pikkuse mõnusa jalutuskäigu kaugusel) seda ei olnud. (Keegi ei too midagi kaugesse Shruff Endi, seepärast hangin kõik, ka piima, külast.) Sõin ka banaane koore ja tuhksuhkruga. (Banaanid tuleb tükeldada, mitte kunagi pudruks teha, ja koor peab olema vedel.) Siis närisin veel kõvu küpsiseid Uus-Meremaa või ja Wensleydale'i juustuga. (lk 13)
- Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)

Kurk tuleb hoolikalt viilutada, maitsestada pipra ja äädikaga ning seejärel välja visata, sest see ei kõlba millekski.
A cucumber should be well sliced, and dressed with pepper and vinegar, and then thrown out, as good for nothing.
- Väidetavalt arstide tavaline ütlus 1773. aasta Inglismaal. Briti kirjamees Samuel Johnson, "Hebriidide-reisi päevik" (1785), sissekanne 5. oktoobrist 1773

Maie, Silvi kohta: "Ma ütlen, sellel naisel on pipar sees."
- "Vanad ja kobedad", 1.1, stsenarist Peep Pedmansson, Eesti, Highstar Productions, 2000, 6:20

Luule

[Hertsoginna]:

"Mu jõmm mult vatti saama peab,
kui turtsub, annan valu,
sest naudib ta, mu süda teab,
ka puhtast piprast palu!"
KOOR: "Ää! Ää! Ää!"

Lewis Carroll, "Alice Imedemaal", tlk Jaan Kross, Tallinn: Eesti Raamat, 1971, lk 50

Selles kirjus ilmas, taevas aita,
võib nii kergelt leida, mida laita.
Tantsu laidavad, kel saapad narrid,
kangeid vürtse need, kel maokatarrid,
viiulit, kel sõrme otsas villid,
maalikunsti, kellel tuhmid prillid,
mõõka irvitavad nürid käärid,
värsket noorust hambutud megäärid,
kes ei tunne mee ja pipra vahet,
muidugi näeb peenes maitses pahet.

Betti Alver, "Pahed" kogus "Tolm ja tuli", lk 29

Piparkoogiraas ta
pisikeses pihus

pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka suhkrust
tehti aasta süda!

Leelo Tungal, "Pipargoogisüda", kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001)

Kirjandus

Yana Toom Eesti Ajalehtede Liidu keeleseminaril, "Pipart keele peale", Sakala, 27. mai 2005

Vaata ka

Piparkook