Oliiv

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pieter Claesz, "Vaikelu veiniklaasi, hõbekarika ja erakordselt üksildase oliiviga" (u 1635)

Oliiv on õlipuu vili.

Proosa[muuda]

  • Soledad on end välja sirutanud, seljakott padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas.
"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu sõnavara on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole.
Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.
"Kui ma Lucat ootasin, aitasid iivelduse vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit vastuväidetest. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud vägistamise käigus.
"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel