Ämblikuvõrk

Piibel

Ämblik võrku seadmas

Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala,
ja jumalatu inimese lootus kaob.
14 Ta usk on härmalõnga sarnane
ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.

• Iiobi raamat, 8. peatükk, salmid 13-14

Proosa

• Meeleheide kattis nagu tihe ämblikuvõrk eestlaste elu. Seda lõbusam oli muidugi ämblikkude põli.
  • Eduard Bornhöhe, "Villu võitlused", 1. peatükk

• Nii ratsutas Toots oma nähtavale ja nägematute vaenlaste kiuste noatera peal edasi ja ei lennanud koolist kõigi ähvarduste peale vaatamata ometi minema. Küll rippus tema saatus vahel nagu ämblikuvõrgu küljes, aga see võrk pidas vastu, ja ei katkenud isegi siis mitte, kui Toots mõne uue tembu sinna juurele riputas. Võib-olla oligi see tema pääsemine, et ta koolivalitsusele kunagi aega ei andnud oma teenuste üle kauemini järele kaaluda; ikka uusi ja uusi juurde soetades langesid endised unustuse hõlma.
  • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 188

• [Apteeker:] Kõige suuremad õpetused anti suusõnal ja nad olid puhtad nagu hästi tuulatud nisu. Pärast, kui nad kirja pandi, aeti nad jälle segamini aganatega, nii et raske on aru saada, mida seal õieti öelda tahetakse. Aja jooksul mässisid kõiksugu lobisejad iga tõetera otsekui ämblikuvõrku ja sa pead enne kaua urgitsema, kui selle tera sealt kätte saad.
  • Oskar Luts, "Suvi". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 117

• Mida kõike küll suudavad ühiskondlikud tavad! Vulkaani kraatrit katab vaid ämblikuvõrk, ent vulkaan hoiab end vaos.
  • Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. Loomingu Raamatukogu 31/1999, lk 15

• Leinakrepp on ämblikuvõrk, millega lesed püüavad endale uusi mehi.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 19

Ämblikuvõrk Kakerdaja rabas

• "Isa oli karust üle," rääkisid esimesed kaksikud isekeskis. Nad oleksid ehk veelgi midagi tähtsat öelnud, kuid ema võttis nad kordamööda kinni ja pani nad isa haavadele märga tegema, sest see pidi hea olema, parem veel kui ämblikuvõrk ja verihein. Peaaegu sama hea kui puskar. Poisid tundsid end oma talituses väga tähtsaina ja arvasid hiljem, et nemad päästsid oma isa elu. Ainult ühest oli kahju: neil ei tulnud nii pikka oja, nagu ema oli tahtnud, mitte ei tulnud.
  • A. H. Tammsaare, "Põrgupõhja uus Vanapagan", 6. peatükk

• Ruumi mustad seinad ja ämblikuvõrkudes lagi näisid nihkuvat kaugemale. Ja see andis mulle korraga mingi vabanemise tunde, ängistus mu hingest kadus.

Siis nägin, nagu oleks laboratooriumi suitsunud krohviga kaetud seinad saanud violetselt helkiva värvi, kuna ämblikuvõrgud laes lõid särama samal viisil nagu kastesel hommikutunnil metsa all.

• Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, lk 141

• Et tondinahad päeviti enamjaolt pikutasid ja öösiti sügavasti magades puhkasid, siis oli nende karv suurest lamamisest üsna tokerdunud. Ümmarguse kere kõige ümaramate kohtade peal oli nahk laiguti paljaks kulunud, aga paklas kõrvatagustes elasid väikesed sinised ämblikud. Need punusid sinna sasikarvadesse aina uusi ja uusi võrke, vaat et mässivad tondinahkade kõrvad tervenisti oma niitide sisse. Aga kõrvad olid tondinahkade eriline uhkus: suured, kikkis ja servast merekarbi moodi kaardus. Et tondinahad tillukeste siniste ämblikega sõda pidada ei viitsinud, läks neil vanemast peast kõrvakuulmine viletsaks.
  • Aimée Beekman, "Tondinahad", 1977, lk 6

• Oma võrguga ei taju ämblik kogu maailma. Ta tajub ainult maailma seda osa, mille võrk võib endasse püüda. Suunda, kaugust, võib-olla saagi umbkaudset kaalu, võib-olla selle suurust. Aga kindlasti mitte rohkem.

Nii on ka reaalteaduste ja nende kaksikvenna - tehnika - saavutustega. Füüsika sirutab oma võrgu välja universumisse või sügavale ainete sisemusse ja arvab, et avastab aina suuremaid tegelikkuse osi.

Pole sugugi kindel, kas see on õige järeldus, Uexküll arvas üsna teisiti. Kui ämblik tõmbaks oma võrgu veel laiemale kui 75 sentimeetrit, tunnetaks ta ikkagi ainult seda, mida tema enda ja ta võrgu loomus võimaldavad. Ta ei leiaks uut reaalsust. Ta avastaks ikka sedasama, mida juba tunneb. Sellest, mis jääb väljapoole, värvidest, lindudest, lõhnadest, muttidest, inimestest, õdedest, Jumalast, trigonomeetrilistest funktsioonidest, aja mõõtmisest, ajast enesest - kõigest sellest oleks ta niisama suures teadmatuses kui enne.

• Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004, lk 208

Luule

Must lagi on meie toal,
on must ja suitsuga,
sääl ämbliku võrku, sääl nõge,
on ritsikaid, prussakaid ka.

• Juhan Liiv, "Must lagi on meie toal"

Umb-udu ammune õhu sees ujub,
päevade paine nii raskeks teeb sammu.
Vanadus hämbliku-võrkusid kujub,
soonte seest imeb see elu ja rammu.

• Gustav Suits, "Elagu elu!" kogus "Tuulemaa"

Järvelappide üle
härmaniitide lend
Pohlade poeg mina olen
vaevakaskede vend

• Paul-Eerik Rummo, "Härmaniitide lend"