Mine sisu juurde

Täppisteadused

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]


  • Mina tahtsin lapsest saadik teada, kuidas maailmas asjad on. Ma uskusin, et täppisteadused on tõsine asi ja kõik muu on üks loba. Nii usub suur osa füüsikuid ja Jaak Aaviksoo arvab ilmselt siiamaani nõnda. See kõik on läbitud etapp elus. Aga ma tahtsin teada, kuidas asjad on, ja mind ei rahulda, kui ma saan sellise tulemuse, mis mulle meeldib. Asi hakkas sealt peale, et miks ma saan universumit rehkendades selliseid tulemusi, nagu mul vaja on. Inimesed tahavad teatud eas teada saada, milline maailm on. Aga hilisemas eas tahavad nad saada kinnitust sellele, mida nad juba teavad. Neid isegi hirmutab see, et äkki saab teada, mis tegelikult toimub. Ma sain aru, et füüsika ei anna mulle infot, mismoodi asjad maailmas tegelikult on. Ja ma tahan teada. Katsun seda seletada: oletame, et ma mängin õudselt hästi malet, tunnen reegleid ja puha. Füüsika ongi nagu malemäng. Aga mind huvitab palju rohkem, kes selle mängu tegi ja milleks see tehti ja kes ma tegelikult olen.


  • Oma võrguga ei taju ämblik kogu maailma. Ta tajub ainult maailma seda osa, mille võrk võib endasse püüda. Suunda, kaugust, võib-olla saagi umbkaudset kaalu, võib-olla selle suurust. Aga kindlasti mitte rohkem.
Nii on ka reaalteaduste ja nende kaksikvenna - tehnika - saavutustega. Füüsika sirutab oma võrgu välja universumisse või sügavale ainete sisemusse ja arvab, et avastab aina suuremaid tegelikkuse osi.
Pole sugugi kindel, kas see on õige järeldus, Uexküll arvas üsna teisiti. Kui ämblik tõmbaks oma võrgu veel laiemale kui 75 sentimeetrit, tunnetaks ta ikkagi ainult seda, mida tema enda ja ta võrgu loomus võimaldavad. Ta ei leiaks uut reaalsust. Ta avastaks ikka sedasama, mida juba tunneb. Sellest, mis jääb väljapoole, värvidest, lindudest, lõhnadest, muttidest, inimestest, õdedest, Jumalast, trigonomeetrilistest funktsioonidest, aja mõõtmisest, ajast enesest - kõigest sellest oleks ta niisama suures teadmatuses kui enne.
  • Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004, lk 208


  • Me ei saa uurida maailma otse, alati on mingi tekst vahel, kas verbaalne või ka visuaalne või mingi muu. Ja muide, ma arvan, et tegelikult on see ka reaalteaduste eripära, ainult nad ei ole sellest veel aru saanud. Üks kartograaf tegi ettekande ja rääkis, kuidas kaardid valetavad, mille peale harilikult eriti ei mõelda - kaardid on teaduslikud. Aga päris nii ei ole.