Kõhklus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Järk-järgult hakkas Fiedleri naine kogu tähelepanu mehele pühendama. Ta hoidis oma meest ja hoolitses tema eest, nagu seda tehakse lastega, keda iga hinna eest tahetakse suureks kasvatada, kuna aga täiskasvanud vahetevahel võivad ja peavadki raskustele vastu astuma. Ja eriti just viimastel aastatel olid nad kasvanud teineteisega kokku viisil, mis oli ühtlasi hea ja ka halb. Esimesel Hitleri valitsuse aastal oli nende kooselu veel olnud kahe noore inimese kooselu ühistes ohtudes, ühises karmis tuules. Nende armastus ei olnud veel nakatatud soovist teineteist vastastikku võimalikult säästa. Hiljem, kui nende vanad sõbrad üksteise järel vangistati või muidu tagasi tõmbusid, küsis Fiedleri naine sageli endalt, kas tema mees haub mõttes uusi võimalusi või on lihtsalt äraootaval seisukohal. Kui ta mehelt küsis, kõlas selle vastuses sama kõhklus, millega mees ise oma küsimustele vastas. Kui aga Fiedler täna õhtul koju ei tulnud, täiendas naine ta poolikuid vastuseid, nii et need kõlasid täielikena, ja mida kauem ta meest, keda võis pidada täpsuse eeskujuks, ootas, seda kindlamaks kujunes tal veene, et meest takistab tulemast midagi niisugust, mis on seoses nende endise ühise eluga. See nende endine ühine elu aga oli selline, et juba paljalt selle hõng või ka ainult meenutamine mõjus noorendavalt. (lk 290-291)