Maasikas

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hieronymus Bosch, "Maiste rõõmude aed", u 1490-1500 (detail).
Jacob van Hulsdonck. Metsmaasikad ja nelk Wan-Li kausis (1620ndad)
Raphaelle Peale, "Maasikad ja koor" (1816)
Hannah Brown Skeele, "Vaikelu maasikatega" (1863)
William Hammer, "Maasikakorv" (1864)
Clara von Sivers, "Maasikatest girland"

Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, mille tuntuim esindaja on aedmaasikas - tšiili ja virgiinia maasika hübriid. Eestis kasvavad pärismaisena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas. Naturaliseerununa leidub ka kolmas liik – kõrge maasikas. Eelkõige hinnatakse maasikat selle samanimelise marja järgi, mis tegelikult on lihakas koguvili, mis areneb õiepõhjast; maasikmarja osaviljadeks on koguvilja pinnal asuvad pähklikesed, millest igaühes peitub seeme. Maasikaid hindavad kõrgelt ka teod ja mitmed mutukad.

Proosa[muuda]

  • Mulle isiklikult meeldivad väga maasikad ja koor, kuid ma olen leidnud, et mingil veidral põhjusel eelistavad kalad usse. Nii et kalale minnes ei mõelnud ma sellest, mida mina tahan. Mõtlesin sellest, mida nemad tahavad. Ma ei pannud konksu külge maasikaid ja koort. Selle asemel riputasin kala nina ette ussi või ritsika ja küsisin: "Kas sa sellist asja tahaksid?"
    • Dale Carnegie, "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" (1936), 3. ptk.


  • Kui õpetaja küsis, mis lapsele nimeks antakse, kostis üks neist võõrastest neitsidest:
"Maasikas."
"Kuidas te ütlesite," küsis õpetaja, "Mari, Madli või Maret?"
"Maasikas," anti teist korda vastuseks.
Lapse isa ja vaderid vahtisid imestades üksteisele silma, keegi ei teadnud, mis sellest asjast pidi arvama. Aga kirikuõpetaja ütles tõsise sõnaga:
"Ma palun, ärge tehke siin nalja, ütelge tõsiselt, mis lapsele nimeks saab, ehk ma ristin ta teilt küsimata ühe ristiinimese nimega."
Siis läksid ka neitsi palged vihatujus punasemaks, kui ta julge viisaka sõnaga kostis:
"Kes mulle tohib keelata ristitütrele tahtmist mööda lasta nime panna?"

Luule[muuda]

Päev oli märg, vihm paks kui keedis,
maasikamoos, mis purgist langeb lauda,
hääl kostis vanast kanakuudist,
lõi haamer vastu rauda.


Metsliivatee ja maasikas, nägematud,
Naer aias, rõõm, mis kajab vastu,
Ei kao, kuid nõudlikult mis osutab
piinu surma ja sünni.


Kiviaiad, täis maasikaõisi -
helevalgeid, et silmi vaid kaitse!
Küll ma kaugel, oi kaugel ma käisin,
aga nõnda nad kuskil ei õitse!...

  • Leelo Tungal, "Kodutee" (1964) kogus "Täisminevik" (2007), lk 31


usse ja maasikaid tuleb pidada silmas
hulkudes läbi rohu
sellel on kerge elada suvel maailmas
kellel ei ole nohu

mis kõik lõhnab ja kannab hinge seest tuulde
viimase mõrkja vimma
haistan õhku ja maasikavärv imbub huulde
lasen kõik minna

  • Viiu Härm, "*usse ja maasikaid tuleb pidada silmas...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 12


meie suve üks-ja-sama skeem
kõrget rohtu marjaõisi heina
maasikaid ja vihma vastu seina
kuuseriisikaid siis talikrüsanteem

  • Viiu Härm, "*meie suve uks־ja ־sama skeem...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 32


kibuvitsa roosa õitekuhi
jõudis punasesse leekimisse
maasikate marjavärv on läinud
tema lehe roostepuna sisse

  • Viiu Härm, "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35

Vanasõnad[muuda]

  • Iga mari pole maasikas.
  • Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem.
  • Madal mets saab enne maasika kui kõrge.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel