Mine sisu juurde

Viimne reliikvia

Allikas: Vikitsitaadid

"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Režisöör Grigori Kromanov, stsenarist Arvo Valton, laulutekstid Paul-Eerik Rummo. Filmi süžee põhineb Eduard Bornhöhe jutustusel "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad".

Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest.

Filmikillud[muuda]

  • [Preester ja mungad loevad kõigi pühakute litaania ladina keeles, ja palve:] "Omnipotens et misericors Deus, qui humano generi et salutis remedia et vitae eternae munera contulisti, respice propitius famulum tuum infirmitate corporis laborantem, et animam refove, quam creasti, ut in hora exitus illius absque peccati macula tibi Creatori suo per manus sanctorum representari mereatur. Per Dominum nostrum, Jesum Christum. Amen." (0:01:05)
[Kõikväeline ja halastaja Jumal, kes sa oled inimestele andnud lunastuse kosutuse ja igavese elu anni, vaata halastavalt oma sulase peale, kes vaevleb ihunõrkuses, ja sütita tema hinge, mille sa oled loonud, et tema surmatunnil saaks ta patusüüst vabana pühakute kätel sinu, Looja ette kantud. Jeesus Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.]
  • [Vend Johannes:] "Püha Brigitta on meile vaimuväge kosutava testamendi jätnud ja tema reliikvia on meile puhta ja vankumatu usu sümboliks. Nüüd, kus usklik maailm on reformaatorite ja ketserite väärõpetuse läbi hukka minemas, kus lokkab porduelu, kus talupojad Jumala ära on salanud ja käe oma isandate vastu tõstnud, just nüüd peame olema meie see kõige õigem ja tugevam usu kants siin riigis. Ja meie hool ei tohi mitte raugeda." (0:02:44)
  • [Munk:] "Aamen. Õiendus on ürikusse kantud. Püha Brigitta ei ole enam tervenisti maetud Vadstenasse. Krahv Bieterns, see Risbieteri kauge esivanem, ei ole enam tema vaenlane."
[Teine munk:] "Miski pole maailmas igavene."
[Kolmas, tähtis munk:] "Jumal olgu kiidetud, kes lasi tõde jälle sedapidi paista." (0:04:06)
  • [Hans von Risbieter:] "Kes on see imeline preili?"
[Munk:] "See on Agnes von Mönnikhusen, meie aulise abtissi õetütar ja hoolealune.
[Hans:] "Püha Brigitta on minule ilmutanud!
[Abtiss:] "Mida ta sulle ilmutas?"
[Hans:] "Tema käskis mul püha reliikvia kloostrile üle anda pärast seda, kui ma olen preili Agnes von Mönnikhuseniga abiellu astunud." (0:04:53)
  • [Hans von Risbieter:] "Tegelikult olen mina Liivimaa parim ratsutaja!" (0:05:45)
  • [Hans von Risbieter:] "Hei, sina, seisa! Kes sa oled? Röövel? Salakuulaja? Mässaja? No oota … Seisa! [Tõmbab mõõga.] Kaitse ennast! [Võitlevad.] Noo-noo-noo-no-noo-noo! Delvig! Delvig! [Gabrielile:] Sa pead ütlema, kes sa oled ja mis sa siin teed!"
[Gabriel:] "Olen Rootsi kuningas!"
[Delvig:] "Ära tee nalja, teekäija. Vasta, kui sult küsitakse!"
[Gabriel:] "Olen vaba mees. Mu nimi on Gabriel." (0:07:59)
  • [Agnes von Mönnikhusen:] "Mis siin sünnib? Kas teil pole häbi, mitmekesi ühe jalamehe kallale kippuda!"
[Hans:] "Me tegime veidi nalja. Ta võitleb väga hästi, vapralt. Ma … ma võtan ta oma teenistusse."
[Gabriel:] "Ettepanek on ahvatlev. Eriti kui kogu teie vägi seisab õigluse eest niisama kindlalt nagu see kaunis preili."
[Agnes:] "Meil lobisemise eest palka ei maksta!" (0:09:49)
  • [Pealik:] "Mehed, Tallinn pole enam kaugel. Tallinnas on meil toetust oodata. Seal on Ivo Schenkenberg enda ümber eesti soost vabadikke kogunud ja teenib nüüd rüütelkonda. Me peame selle salga koos Ivoga oma nõusse saama."
[Gabriel:] "See pole lihtne. Ma tunnen Ivot."
[Pealik:] "Siis võtad ühe mehe endaga kaasa ja lähed temaga aega viitmata Tallinna."
[Gabriel:] "Aga kihlus?"
[Pealik:] "See mure jäta minu hooleks." (0:13:40)
  • [Gabriel kaaslasele:] "Oota mind Tallinnas. Lonkava Konna kõrtsis." (0:16:10)
  • [Agnes:] "Olen teile väga tänulik päästmise eest, aga edasi lähen ma üksi."
[Gabriel:] "Kuidas preili soovib." (0:19:47)
  • [Vend Johannes Hansu kohta:] "Häbematu nolk." (0:22:29)
  • [Vend Johannes:] "Ülimalt tähtis asjaolu, erakordne ülesanne kutsub teid kloostri varjulisest rüpest, paastu ja palve juurest maailma minema, et teisel viisil meie Issandat teenida. Otsige preili Agnes von Mönnikhusenit! Vaenlaste ja sõprade seast, maa alt ja maa pealt. Kui leiate, siis ehk Jumal annab teile andeks, et te kõik olete
joodikud,
vargad,
liiderdajad,
laiskvorstid
— tainapead!" (0:23:39)
  • [Agnes:] "Mu vaene tädi. Kui ta meid praegu näeks."
[Gabriel:] "Ta paneks mu kirikuvande alla." (0:25:11)
  • [Agnes (porgandpaljas):] "Gabriel!"
[Gabriel:] "Mis on, preili?"
[Agnes:] "Öelge mulle, kes te olete?"
[Gabriel:] "Ma olen aadlipreilide röövija."
[Agnes:] "Ja mitmes mina teil röövida olen?"
[Gabriel:] "Ausalt öelda esimene."
[Agnes:] "Ei, tõsiselt, kes te olete?"
[Gabriel:] "Mis te ise arvate?"
[Agnes:] "Rändrüütel? Näitleja? Või ikkagi mässaja?"
[Gabriel:] "Olen see, kelleks te mind peate. Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna." (0:26:16)
  • [Gabriel:] "Tere, mehed!"
[Mehed:] "Tere, Gabriel!" (0:28:22)
  • [Munk:] "Mis sitikas see ikkagi võiks olla?"
[Teine munk:] "Vend Hieronymus tunneb pühakirja kõige paremini, las tema ütleb."
[Vend Hieronymus:] "Jumala poolt loodud elajate hulgas ei ole teda üles tähendatud."
[Kolmas munk:] "Tähendab, ta on saatanast!" (0:28:48)
  • [Vend Johannes:] "Niisiis, preili Agnes on mässajate küüsi langenud."
[Abtiss:] "Püha reliikvia nimel me peame ta otsekohe päästma."
[Vend Johannes:] "Jah, õige. Nüüd tuleb meil tegutseda, teha üks kombinatsioon. Tuleb ära kasutada sellist meest nagu Ivo Schenkenberg."
[Abtiss:] "Ta on ju röövel"
[Vend Johannes:] "Kes? Ivo Schenkenberg? Jaa, ta on röövel. Ja lurjus. Ehk vaba mees, nagu ta ise ennast nimetab.
[Abtiss:] "Vabad mehed ongi need kõige suuremad ketserid."
[Vend Johannes:] "Isegi kõige suurem ketser võib olla kloostri liitlane, kui ta teenib püha reliikviat. Nii on lood. Otsi ikka omale sõpru oma vaenlaste hulgast, ja sa oled suuremeelne ning võitmatu." (0:29:40)
  • [Kõrtsmik:] "Noorhärral tuleb Gabrieliga ühte heita. Head ööd." (0:32:34)
  • [Agnes:] "Mis meist saab?"
[Gabriel:] "Ei tea." (0:41:17)
  • [Röövel Gabrielile:] "Jõudu, külamees!"
[Teine röövel:] "Meil on hobuseid tarvis."
[Gabriel:] "Võtke, kui vaja."
[Kolmas röövel:] "Ma söön oma mütsi ära, kui üks neist pole naine!"
[Esimene röövel:] "Ei tea, kumb?"
[Röövel:] "Mul poleks midagi selle vastu, kui saaks tüdrukuga pisut püherdada. Ära loll ole, külamees. Anna tüdruk siia, me laseme sul eluga minna." (0:41:48)
  • [Gabriel:] "Vaadake! Teie hobused põlevad."
[Röövel:] "Sure, raisk!"
[Ivo Schenkenberg:] "Mehed, mis siin sünnib?"
[Röövel:] "Sai pisut müratud." (0:43:55)
  • [Ivo:] "Mehed! Lähete preiliga laagrisse. Kui temalt peaks üksainus kaebus teie vastu tõusma, lasen teid kõiki oksa tõmmata."
[Röövel:] "Teadagi." (0:45:26)
  • [Ivo:] "Kas tead, et mul on kästud preili Agnes von Mönnikhuseni röövijat, see tähendab sind tappa."
[Gabriel:] "Aga minule on tehtud ülesandeks meelitada mässajate poole Tallinna väesalk, see sinu oma."
[Ivo:] "Ah sina oled siis oma ihaldatud vabaduse nende mässajate heaks ohverdanud."
[Gabriel:] "Ja sina teostad oma vabadust röövlikarja eesotsas."
[Ivo:] "Sa ehitad õhulosse. Vabadus — see on jõud ja võim."
[Gabriel:] "Sinu jõud ja võim on sinu vangitorn."
[Ivo:] "Tead, Gabriel, juba lapsest saadik olen ma pidanud kuulama sinu targutusi. Kuula nüüd mind. Kao siit. Ma pole sind näinud."
[Gabriel:] "Et Agnes sulle jääks?"
[Ivo:] "Ma olen teoinimene, mitte targutaja. Väepealik Ivo Schenkenbergi armuke — see ei kõla just halvasti."
[Gabriel:] "Jah, võibolla küll. Mõne müüdava tüdruku jaoks."
[Ivo:] "Me kõik oleme ühtemoodi müüdavad. Mõni ainult on natuke kallim kui teine."
[Gabriel (saab pistodaga selga)]: "Aahh."
[Ivo:] "Kahju, et me kohtusime, sa rikkusid mul tänase päeva ära!"
[Röövel:] "Kohe näha, et vanad sõbrad!" (0:46:20)
  • [Gülia:] "Kui ilus sa oled! Meie isand on sinusse armunud.
[Agnes:] "Armunud? Heh-heh. Aga kes ta on?"
[Gülia:] "Meie isand Ivo? Ta on nii hella südamega mees. Õnnelik on see neiu, kes on võitnud tema armastuse. Lahingus on ta vapper kui lõvi. Armastuses aga … Mis sa vaatad?" (0:48:20)
  • [Vend Johannes:] "Nii-nii. Noh, ja mis siis edasi?"
[Ivo:] "Preili Agnes on jälle vabaduses."
[Vend Johannes:] "Nagu mul teada on, asub ta praegu sinu telgis."
[Ivo:] "Ja jääbki sinna, kuni temast on saanud proua Schenkenberg."
[Vend Johannes:] "Mis õigusega sa teda kinni pead?"
[Ivo:] "Tugevama õigusega."
[Vend Johannes:] "Jäta. Kloostri tõde ja õigus on hoopis tugevamad kui sinu mõõk. Saa sellest aru, kui suudad, et preili Agnes on Hans von Risbieteriga kihlatud, ja see, kui silmas pidada püha reliikvia saatust, on meie kloostrile küllaltki tähtis, saa aru, Ivo. Püha kirik ei mõista eksijat hukka ja iga kaabakat mainitseb ta mõistlikkusele."
[Ivo:] "Ma armastan preili Agnest."
[Vend Johannes:] "Milline suurepärane värv, kas pole tõsi?" (0:49:09)
  • [Mässajate pealik:] "Kas tallame pihuks ja põrmuks kloostri, selle võõra vaimu ja võimu kantsi, kes meie vabaduse, meie maa, meie leiva on ära pilanud ja jalgade alla sõtkunud?"
[Mässajad:] "Jaa!"
[Pealik:] "Siis küsin ma teilt: miks ei näe ma Ivo Schenkenbergi mehi, meie vendi meie hulgas? Klooster on nad ära meelitanud ja äraandmise teele ahvatlenud! Mis on äraandja palk?"
[Mässajad:] "Surm!"
[Pealik:] "Ja sellepärast hüüan ma teid üles, ka ennast isekeskis valvama, et äraandjal ei oleks asu ega armu! Et salakõrv ei kuuleks, silm ei seletaks, hammas ei hakkaks!" (0:51:29)
  • [Vend Johannes:] "Preili Agnes on meelt muutnud ega taha kuuldagi abiellu heitmisest Hans von Risbieteriga. Suure vaevaga suutsin peigmeest veenda, et enne kui ta oma pruudilt jah-sõna võib kuulda, peab preili kloostri rahus veidi toibuma. Ja üldse, kas see abielu ongi meile nii eriti tähtis praegusel momendil? Mäss paisub päevast päeva, meil tuleks veidi mõelda kloostri kaitsele."
[Abtiss:] "Kloostrit kaitseb püha reliikvia igasuguse õnnetuse eest."
[Vend Johannes:] "Seda kahtlemata, aga igaks juhuks leppisin ma Tallinna raega kokku, et ta saadaks kaitsesalga kloostrisse. Mis puutub laulatusse — see jäägu teie otsustada."
[Abtiss:] "Mina oma otsust ei muuda."
[Vend Johannes:] "Ma kummardan teie meelekindluse ees." (0:52:16)
  • [Abtiss Agnesele:] "Sa vaene vanemateta laps. Okkaline saab olema sinu tee püha tõe juurde." (0:53:33)
  • [Junkur:] "Hei, õeke! Mis sul seal vankris on?"
[Siim:] "Tss!"
[Õde Ursula:] "Küünlad, pühade õdede jaoks."
[Junkur:] "Oota! Meil on käsk kõik vankrid läbi otsida." (0:56:20)
  • [Õde Ursula:] "Hei! Gabriel läks Tallinna ja ootab sind Brookusmäel."
[Siim:] "Miks sa siin kloostris elad?"
[Õde Ursula:] "Vanemad panid, pattude pärast."
[Siim:] "Mis patud need olid?"
[Õde Ursula:] "Kallista mind natuke, küll sa siis näed."
[Siim:] "See mõni patt! Hah-hah-hah …"
[Õde Ursula:] "Tššš!" (1:05:07)
  • [Teenijatüdruk:] "Härra! Härra! Härra! Preili Agnes on nõus. Tõld on valmis. Klooster ootab teid ja reliikviat."
[Hans:] "Mis? Minu laegas, minu kübar, minu mõõk! Minu pruut ootab mind!"
[Hans:] "Ega me laulatusele hiljaks ei jää?"
[Kahtlane kuju:] [Raputab pead.]
[Hans:] "Kas preili Agnes on ikka tervise juures?"
[Kahtlane kuju:] [Noogutab.]
[Hans:] "Kas me oleme ikka õige teel?"
[Kahtlane kuju ehk Ivo Schenkenberg:] "Te oletegi kohal."
[Hans:] "Aga see … Mis?"
[Ivo lükkab Hansu tõllast välja]
[Hans:] "Pea kinni! Oota! Pea kinni!"
[Ivo kõmmutab püstolit, Hans: "Kõõks!" ja sureb.] (1:06:19)
  • [Risbieteri teenijatüdruk:] "Aah!"
[Gabriel:] "Ärge kartke!"
[Teenijatüdruk:] "Iiiiiiiik!"
[Gabriel:] "Kus teie härra on?"
[Teenijatüdruk:] "Aga härra von Risbieter sõitis kloostrisse."
[Gabriel:] "Kloostrisse?"
[Teenijatüdruk:] "Laulatusele. Kloostrisse." (1:09:38)
  • [Siim:] "Kuhu Schenkenberg nii kauaks jääb?"
[Kõrtsitüdruk:] "Ivo? Ivo ei tule enam siia. Ivol on täna laulatus." (1:11:10)
[Gabriel:] "Tervisi teisest ilmast! Seal oodatakse sind."
[Ivo:] "Mitu korda ma ühte ja sama meest pean maha lööma?!"
[Ivo:] "Kallis poolvend, sa oled mulle lapsest saadik vastik. Igal pool oled sa mul risti jalus. Mis on see sinu suureline vabadus? Ükski koer ei nuta sinusuguse hulguse järele!"
[Õde Ursula:] "Gabriel! Agnes pühitsetakse nunnaks!"
[Gabriel:] "Noh, olgu sellel lõpp."
[Ivo:] "Vaba mees ei pidanud ju tapma."
[Gabriel:] "Ma ei ole vaba mees. Mul ei ole teist valikut." (1:15:00)
  • [Õde Ursula:] "Siia! Üksinda ei tee sa midagi. Kus Siim on?"
[Gabriel:] "Siim? Siim on kloostri metsas." (1:18:20)
  • [Abtiss:] "Võtke kinni see põrgukoer! Lööge risti! Tõmmake rattale! Ketser! Usurüvetaja! Rattale!" (1:19:09)
  • [Mässaja:] "Mis kast see niisugune on?"
[Siim:] "Ilus kast teine jah."
[Õde Ursula:] "Ei tohi! See on reliikvia."
[Mässaja:] "Reliikvia?" (1:22:37)
  • [Teine mässaja:] "Mehed! Meie võit. Kõik kirikusse, päälik peab kõnet!"
[Agnes:] "Lähme ka! Lähme!"
[Mässajate pealik:] "See on kurjuse ja vägivalla pesa, kus inimesi kui vange kinni hoitakse."
[Mässajad:] "Õige!"
[Pealik:] "Klooster elab talupoegade vaevast ja on iga asjaga rüütlite poolt!"
[Mässajad:] "Õige!"
[Pealik:] "See koda, kus ülekohut sallitakse ja ülekohut tehakse, ei ole jumalateenimise koda!"
[Mässajad:] "Õige!"
[Pealik:] "Täna võib iga kloostrielanik valida, kas ta tahab siia jääda või vabaks saada. Meie reliikvia on vabadus!" (1:22:56)
  • [Vend Johannes:] "[Köhib.] Olen väsinud. Väsind."
[Munk:] "Püha isa, nad purustasid püha reliikvia!"
[Vend Johannes:] "Mmh. Matsid jäävad matsideks! Asjata tegid seda. Ilma reliikviata ei saa nemadki läbi."
[Munk:] "Klooster põleb. Kas see on lõpp?"
[Vend Johannes:] "See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõppe veel meie püha üritus. Aidaku meid Jumal!" (1:24:16)

Filmi kohta[muuda]


  • Toon järgnevalt ära väljavõtte Valtoni kolmandast käsikirjast, mis on saadaval Riigiarhiivis. Valtoni see tekstilõik lähtub Bornhöhe jutustuse 14. peatükist "Tallinna piiramine", kus kirjeldatakse Ivo tapmist lahingus Gabrieli poolt.
----------------------------------------------------------
Kaks väge kihutavad teineteise poole. Nad ei näe üksteist, kuid tormavad julgelt peale. Ühe ees ratsutab Ivo. Teise ees Gabriel. Künklikul, esimese lumega kaetud väljal näevad vaenuväed teineteist. Eemalt paistavad Tallinna tornid. Algab äge taplus. Ivo ja Gabriel näevad teineteist, raiuvad teineteise poole teed. Saavad kokku, taplevad.
"Oled sa tont või inimene?" küsib Ivo Gabrieli ära tundes.
"Ma toon sulle terviseid teisest ilmast, kus sind juba oodatakse," hüüab Gabriel ja sooritab löögi.
"Mitu korda ma pean ühte ja sama meest maha lööma?" ähib Ivo löögi eest kõrvale põigeldes ja seejärel vastu lüües.
Mässulised on tugevamaks osutunud ja Ivo omad tagasi tõrjunud. Osa neist põgenevad juba. Ivo on omadest maha jäänud ning ümber piiratud. Ainult paar väikest salka hoiavad temale tagasiteed. Toimub Ivo ja Gabrieli kahevõitlus. Võitlevad vaikides. Ühe eriti tugeva löögi ajal suudab Gabriel napilt kõrvale põigelda. Löök riivab vaid Gabrieli pead ning viib ta peast kiivri. Ivo valmistub veelgi tugevamaks ja viimaseks löögiks. Gabriel põikab ka sellest viimasel hetkel kõrvale. Tugev löök tühjusesse aga viib Ivo enese tasakaalust välja ning ta ei saa kohe kaitseasendit sisse. Gabriel on talle täiesti kõrvale tulnud ja ta mõõgatera on Ivo kaelal. Ivo käsi mõõgaga on aga rippu jäänud — seda tõsta on nüüd mõttetu, sest enne teeb Gabrieli mõõk oma töö. Kuid Gabriel ei torka. Kaks meest vaatavad pikalt tõtt. Ivo ootab surma ega löö araks.
"Lõpeta ära, aitab juba mõnu tundmisest," kähiseb Ivo.
"Ma ei tunne tapmisest mõnu," vastab Gabriel. "Luba, et sa ei röövi enam talupoegi, ja et saadad kõik vabadikud oma salgast minema."
"Keegi ei taha minu juurest vabatahtlikult minna," räägib Ivo häälega, nagu pigistaks miski ta kõri.
Gabriel teeb liigutuse, nagu tahaks torgata. Ivo nõksatab tagasi.
"Luba, mis ma nõudsin," on Gabriel järjekindel.
"Luban," kähiseb Ivo vaikselt.
---------------------------------------------------------------
Nagu teame, muutub see stseen filmis võitluseks elu ja surma peale Pirita kloostri keldris. Olgu see vaid üks näide käsikirja arengust Bornhöhest Valtonini ja sealt edasi lavastusprojektiks ja filmiks endaks.
---------------------------------------------------------------
"Oled sa tont või inimene," küsib Ivo, kui Gabriel ootamatult maa-alusest käigust välja ilmub.
"Terviseid teisest ilmast. Seal oodatakse sind," vastab Gabriel.
"Mitu korda ma ühte ja sama meest pean maha lööma," on Ivo üllatunud.
Väheke võitlemist ja lihvitud dialoog jätkub.
"Kallis poolvend, sa oled mulle lapsest saadik vastik. Igal pool oled sa mul risti jalus. Mis on see sinu suureline vabadus? Ükski koer ei nuta sinusuguse hulguse järele," ründab Ivo. Sel hetkel surub nunn Ursula Gabrieli kätte Agneselt ära võetud pistoda, mis ristub Ivo mõõgaga. Natuke võitlemist ja ähkimist. Gabriel on peale jäämas. Läheb ka kiireks, sest samal ajal pühitsetakse Agnes nunnaks.
"Vaba mees ei pidanud ju tapma?" küsib Ivo.
"Ma ei ole vaba mees, mul ei ole teist valikut," vastab Gabriel ja lööb pistoda ennast püsti ajanud Ivo rindu. (lk 25–26)
  • "Ma saan selle filmi fenomenist hästi aru. Inimestele rääkis see vabadusest," leiab Peeter Jakobi. "See film oli vallutajate, venelaste vastu, rääkis eestlaste salajasest vabaduseunistusest. Kurioosne, et kedagi ei seganud, kui peaosas oli ukrainlane, kes mängis Gabrieli ehk vürst Zagorskit, kes oli sattunud Liivimaale seiklema."
Ei ole kurioosne, see film on nii tehtud — rahvustunnet riivamata ja samas sügavalt riivates.
Jakobil on niipalju õigus, et eestikeelne variant rääkis eestlaste vabaduseihalusest, venekeelne variant venelaste vabaduseihalusest, saksakeelne variant aga sakslaste vabaduseihalusest ja nii tugevasti, et laul "Põgene, vaba laps" lõigati filmi Ida-Saksamaa variandist välja, muidu oleks mõned noored kinost väljudes kohe üle Berliini müüri roninud. (lk 182)
  • Paavo Kangur, "Viimne reliikvia. Pilk legendi taha", [Tallinn]: AS Ajakirjade Kirjastus, 2011

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel