Berliini müür

Berliini müür 1986. aastal

Proosa

• Ma saan Teie küsimusest nii aru, et Lääne-Saksamaal on inimesi, kes soovivad, et Saksa DV pealinna ehitajad mobiliseeritaks müüri ehitamiseks. Minule teada olevalt sellist kavatsust pole. Meie pealinna ehitustöölised ehitavad peamiselt elamuid ning nad on selle tööga tervenisti rakkes. Kellegil pole kavatsust müüri ehitada.
• Ich verstehe Ihre Frage so, daß es in Westdeutschland Menschen gibt, die wünschen, daß wir die Bauarbeiter der Hauptstadt der DDR dazu mobilisieren, eine Mauer aufzurichten. Mir ist nicht bekannt, daß eine solche Absicht besteht. Die Bauarbeiter unserer Hauptstadt beschäftigen sich hauptsächlich mit Wohnungsbau, und ihre Arbeitskraft wird dafür voll eingesetzt. Niemand hat die Absicht, eine Mauer zu errichten.
  • Saksa Demokraatliku Vabariigi riigi- ja parteijuht Walter Ulbricht pressikonverentsil 15. juunil 1961

• Peasekretär Gorbatšov, kui te püüdlete rahu poole, kui te püüdlete Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa õitsengu poole, kui te püüdlete liberaliseerimise poole: Siis tulge siia selle värava juurde! Härra Gorbatšov, avage see värav! Härra Gorbatšov, kiskuge see müür maha!
• General Secretary Gorbachev, if you seek peace, if you seek prosperity for the Soviet Union and Eastern Europe, if you seek liberalization: Come here to this gate! Mr. Gorbachev, open this gate! Mr. Gorbachev, tear down this wall!
  • Ronald Reagan, Kõnes Branderburgi värava juures Lääne-Berliinis, 12. juunil 1987

• Berliini müür oli ainult läänele nähtav piirisümbol. Minu nooruses oli piir nähtamatu. Ja see ei kulgenud ainult läbi maa, vaid läbi iga üksiku inimese. Igaüks võis ise otsustada, kus asub tema vabaduse piir. Okastraat oli nähtamatu, kuid kõik teadsid, kus see on. Enesealalhoiuinstinkt pani ohusireeni tööle, kui sellele liiga lähedale satuti. Dissidendid kõndisid teadlikult otse okastraati sisse. (lk 39)
• Veetsin toona, septembris 1989, nädala sõprade juures Ida-Berliinis ja käisin iga päev müüri taga lääne poolel. Sest ma tulin riigist, kus oli päevakorras perestroika, ja mu passis oli Lääne-Saksamaa viisa. Minu Ida-Berliini sõbrad imestasid, kadestasid mind ja olid pahased. Neile polnud see lubatud. Püüdsin neid veenda, et ka nemad on varsti vabad. Nad ei uskunud mind. Mäletan veel, milline nägi müür välja lääne poolelt: mitte ainustki vahiposti, nii kaugele, kui silm ulatas. Kellel tahtmine tuli, see tegi grafiti. Laenasin noortelt aerosooli ja kirjutasin vene keeles: "CKOPO!" See tähendab "varsti". Mul on sellest fotogi veel alles: kuidas ma maalin rohelise spreivärviga müürile tähti, mida vahest keegi tähele ei pannud. Ent mulle oli oluline see sõna sinna kirjutada. See oli minu isiklik dialoog maailma ajalooga. (lk 44-45)
  • Mihhail Šiškin, "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, LR 35-37 2022

• [Toomas Sildam:] Kuu aega hiljem – 9. novembril 1989 – langes Berliini müür. Mis tunne see oli?

[Bruno Saul:] See oli, nagu öeldakse, eksitus.

[Toomas Sildam:] Kuidas nii? Berliini müür oli eksitus, mitte selle langemine.

[Bruno Saul:] (Naerab) Langemine sellel päeval oli eksitus. Günter Schabowski, [võimupartei] Berliini linnakomitee esimene sekretär, pidas pressikonverentsi. Üks ajakirjanik esitas küsimuse, millal langeb Berliini müür. Schabowski vastas, et see võib langeda kohe.

Sellest sõnast "kohe" oli küllalt, et rahvas läks tormijooksule...

[Toomas Sildam:] Ja kui rahvas läks, mis tunne teil siis oli?

[Bruno Saul:] Nägime seda siis, kui [müüri] lammutamiseks läks juba Brandenburgi väravate juures. Aga see toimus õhtul kella 10 paiku, elektrivalguses. Meil oli samasugune õnnetunne sees, et lähme ja ühineme nendega.

Lääne-Berliinist tulid veoautod suurte šampusekoormatega, kes aga tahtis, see sai šampusepudeli, lõi kaela maha, kulistas alla ja lõi asfaldile puruks.

• Bruno Saul intervjuus tema tööst NSV Liidu lõpuaastail NSVL kaubandusesindajana Saksa DVs: Toomas Sildam, "Bruno Saul: see ei olnud laulev, vaid oli möllav revolutsioon" ERR, 02.10.2020

• Sugugi mitte kõik sakslased (sh haritud kultuursed sakslased) ei tajunud Berliini müüri langemist ja kommunistliku režiimi lagunemist rõõmusõnumina. Sakova nendib, et samas raamatus tegelebki Wolf küsimusega, "kas igast inimesest saab olude sunnil teha koletise (monstrumi) või looma. Vastus näib olevat selget "jaa", nagu romaanis vastab isa oma kaheksa­teistkümneaastasele tütrele Nellyle" (lk 50). Sakova sõnul lükkavad Wolfi teosed ümber arvamuse, et inimene on loomult koletis, pigem annab Wolf mõista, et iga inimese võivad "koletiseks" teha olud.
  • Eret Talviste, "Inimlikkuse õppetund" Sirp, 31.07.2020(Aija Sakova raamatu "Mäletamise poeetika" arvustus)