Mine sisu juurde

Väikelinn

Allikas: Vikitsitaadid
Georg Scholz, "Saksa väikelinn öösel" (1923)
Suse Schmidt-Eschke (1872-1941), "Talvine väikelinn jõe ääres", s.d.

Proosa[muuda]

  • Väikelinnades ja õukonnas tuntakse küll uusimat rõivamoodi, mitte aga raamatumoodi. (lk 49)
  • Just väikelinnades on tubli tagasihoidlik inimene kõige uhkem, sest tal pole ju kedagi, kellega ta võiks end võrrelda. (lk 62)
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004


  • Viisakates väikelinnades on võimatu maailma korralikult tundma õppida; kõik on siin nii viisakalt aus, nii viisakalt tahumatu, nii viisakalt võlts, et siin harva satiiri kirjutamiseks vajalikult vihastada saab. Siinne rahvas väärib ainult kaastunnet. Lühidalt — kõik on siin liiga mannetu.


"Skandinaavia on väikelinn. Hästi söönud inimesed, kes magavad hästi. Caesarile meeldisid sellised inimesed — ja kindlasti ka tänapäeva diktaatoreile. Aga Skandinaavia oma suurmehed on ühel või teisel puhul valinud vabatahtliku maapao. Nad said suureks Euroopas, mitte Skandinaavias. Nii Ibsen, Strindberg ..."


  • [Reverend Marianne Maculyea:] "Väikelinnas ei peeta kangelaseks neid, kes lööjale teise põse ette keeravad."
    • J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 51


  • "Siin pole kedagi, keda tasuks tunda," sõnab ta. "Nad kõik on surnud. Nende aju on surnud."
Ta sirutab käe kastil oleva tassi järele ja joob.
"Ei, mitte ühtegi huvitavat inimest pole siin alles," lausub ta siis.
  • Helle Helle, "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000, lk 37


  • Ma sündisin ühes üsna väikeses linnas. Ma parem ei ütle, millises, sest ma ei taha kuulsaks saada, eks. Aga see on kena linn ja puha. Mul pole selle kohta absoluutselt mitte midagi paha öelda. Kui aus olla, siis ma lausa armastasin oma kodulinna. Aga ära sellest raamatus küll kirjuta. Ma ei taha, et minust mingi nõme sentimentaalitseja mulje jääb. Mulle ei meeldi, kui inimesed näitavad oma tundeid liiga emotsionaalselt välja. Siis paistavad nad lollakatena. Ja mina ei taha lollakas välja näha.


  • Oleme oma teatriteaduse üliõpilaste seas ka uurinud, kust nad pärit on, ja on väga huvitav, et üle poole neist tuleb väikelinnadest, kus üldse teatrit pole.
    • Anneli Saro, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019


  • Hämmastavad on need Itaalia väikelinnad! Künka peal on linn, kivine, kitsas ja vana, viimastest sajanditest peaaegu puutumata, ja siis järsku, ilma mingi üleminekuta, saab otsa nii küngas kui linn ning selle asemel on põllud ja kauged metsatukad. Justkui ei koosnekski linn paljudest eri ehitistest, vaid oleks üksainus organism, millel on selge väliskülg, nahk, mis eraldab teda ülejäänud maailmast.