[Armande:] "Ma olen kuulnud, et meie M'sieur le Curé juba ihub sinu peale hammast," lisas ta õelalt. "Küllap ta mõtleb, et see on tema väljakulsündsusetu." Ta heitis mulle veel ühe nöökava, irvitava pilgu. "Kas ta teab, et sa oled nõid?"
Nõid, nõid. See pole õige sõna, kuid ma teadsin, mida ta silmas pidas.
"Miks te nii arvate?"
"Oh, seda on näha. Üks nõid tunneb teise ikka ära."
Ning ta naeris marruläinud viiulite häälega. "M'sieur le Curé ei usu nõiakunsti," rääkis ta. Tõtt-öelda pole ma päris kindel, kas ta isegi jumalat usub." (lk 36)
