Kõndimine

Proosa

• Kaua kõndisin oma kambris edasi-tagasi. Ma uskusin, et leinan oma kaotust ja püüan midagi leida, kuidas sellest üle saada. Ent kui ma oma mõtted lõpuni olin mõelnud ja märkasin, et päev on möödas ning õhtu juba käes, tundsin, et minus on toimumas ümberkujunemisprotsess: mu mõistus oli kõrvale heitnud kõik, mis ta miss Temple’ilt oli laenanud, — või õigemini, miss Temple oli kaasa viinud tolle muretuse ja rahu õhkkonna, milles ma tema siin olles elasin, ja nüüd, üksinda jäänud, tundsin, et muutun jälle selleks, kes ma tegelikult olin, mu hinges ärkasid endised erutavad tunded. Mitte sellepärast, et minult tugi ära oleks võetud, vaid pigem sellepärast, et mul puudus ajend. Ma polnud kaotanud võimet rahulik olla, kuid mul puudus põhjus rahuloluks.
  • Charlotte Brontë, "Jane Eyre", tlk Elvi Kippasto, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81

• Varem oli tango orgialik kuraditemp, tänapäeval on see kõndimisviis.
  • Jorge Luis Borges, "Tango ajalugu", tlk Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges, "Valitud esseid", Tallinn: Vagabund, 2000, lk 9–20

• Tango kõnd erineb tavalisest tantsulisest kõnnist sammu joonise, jalgade töö ja laadi poolest. Kõik kõnnisammud parema jalaga ette tuleb astuda parema õla juhtimisel diagonaalselt ette. Kõik sammud vasaku jalaga ette astuda vastandliikumise asendis, s. t. veidi parema jala ette risti. Kõik sammud vasaku jalaga tagasi astuda vasaku õla juhtimisel diagonaalselt tagasi, kuna kõik sammud parema jalaga astuda vastandliikumise asendis tagasi, s. t. veidi vasaku jala taha risti. Tango kõnniga pöördutakse alati pisut vasakule. (lk 126)
  • Edmund Letner ja Ants Tael, "Tango", rmt: Ants Tael, "Standardtantsud", Tallinn: Eesti Raamat, 1972

• Olin näinud filmidest, kuidas argentiinlased tangot tantsivad. Selle keerukus ajas külmavärinad peale. Minu meelest tegi Toivo Kärki õige otsuse, kui ühendas juba jätkusõja positsioonisõja ajal — kui tulevahetust parasjagu ei olnud — Vene romansi ja Saksa marsi Soome tangoks. Ma tahan tantsupõrandal rütmiliselt kõndida. Kõndida! (lk 5)
• Tantsupõrandal kõndida suudavad kõik, nii mehed kui ka naised, aga minule meeldib ainult tangokõnd. See on eriline tantsimise viis. Seda peab harjutama. See kas tuleb välja või ei tule. Arvestades, kui paljud abielud on alguse saanud tangokõnnist, tuleb see välja paljudel. Soomlase rütmitaju on aga keskmiselt nii halb, et kui suur trumm ei löö takti, siis soomlane ei suuda tantsida. (lk 7)
  • M. A. Numminen, "Tango on mu kirg" (1998), tlk Kanni Labi, Jõeääre (Raplamaa): Lorem Ipsum, 2014

• Hääbuv õhtu sisenes pikkamisi Josésse ja asjade südamikku: rikaste maja valgetesse seintesse, tasandikesse, mis laiusid lõputult igasse suunda, koera sombusesse pilku. José kõndis ja õhtu neelas ta endasse ja José kõndis õhtu kohal. Ja aeg lagunes laiali, sest aeg, mis kulus Josél selle mõne meetri läbimiseks, oh pikem kui aeg, mis jookseb mööda veresooni, või aeg, mis kulub vaikusele kahe südamelöögi vahel. Aeg seisis paigal. Paigal.
  • José Luís Peixoto, "Ei ühtki pilku", tlk Leenu Nigu, LR 10-12 2021, lk 43

• "Mis sa unes nägid?" küsisin, kui ta püsti oli.

Ta silmitses küünarnukke hõõrudes puulatvu. "Las ma mõtlen. Ma nägin unes, et reverend Martin Luther King juunior põlvitas maha ja lakkis mu varbaküüned oma süljega üle ja kõik küüned olid punased, nagu oleks ta punast pipart lutsutanud."

Mõtisklesin selle üle, kui me Tiburoni poole minema hakkasime ja Rosaleen kõndis, nagu oleksid tal jalad salvitud, nagu kuuluks kogu maa tema punastele varvastele.

• Sue Monk Kidd, "Mesilaste salajane elu", tlk Johanna Ross, Tallinn: Varrak, 2008, lk 61

• Anna mäletas, kuidas nad olid pikki maid maha kõndinud, vahetamata sõnagi, ja nende jalgsimatkade ajal oli ta tundnud, et ta on Henrile väga lähedal ja samal ajal seletamatult kaugel, nii nagu inimene mõnikord märkab, et läheneb teisele inimesele, et iga sammuga vahemaa väheneb, aga pilt ometi ähmastub.
  • Joel Haahtela, "Liblikakoguja", tlk Hille Lagerspetz, 2012, lk 84

• Tango on nagu kirjakirjutamine: sel on algus, laused, komad, punktid ja lõpp. Kui sa teed kogu aeg figuure ja giro'sid, ei näe inimesed midagi ja sellepärast ongi olemas kõnd — lihtrahva leiutis. Lihtrahva tantsus, nagu tango seda on, on kõik kuulsad paarid kasutanud kõndi ja nad kasutavad seda pidevalt. Tango toetub maapinnale, see on põranda hellitamine. See on jalapäka tugi keharaskusele, otse teljel ja kumbki tantsija omaenda teljel. Kui sa paned õpilased alguses kõndima, siis nad tüdinevad ja tahavad õppida üha uusi samme, et nendega tantsusaalis uhkustada. Nii et sa pead alguses sattuma õpetaja otsa, kes ütleb sulle: "Ei. Vaata. Sa pead kõndima. Kõigepealt kõnni."
  • Miguel Ángel Zotto, intervjuu: "Danzerò le avventure del mio antenato brigante", Corriere della Sera, 24.12.2008  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Ka salsavaimustus hääbub peagi, nii et võtan ette kizomba. Selle tantsuga ei jõuagi mul vaimustust tekkida, sest armun juba Argentina tangosse, mis pole tants, mille põhielemendid omandaks paari tunniga. Oo ei, kaugel sellest. Tantsutundidega alustasin ülikoolis ja esimesed pool aastat ei püsinud püstigi. Mis seal nii rasket saab olla, imestate. Tundub nagu tavapärane kõndimine, aga ei, kaugel sellest. Argentina tangos peab naine liikuma selg ees ja ühel varbal tasakaalu hoides. Mitu korda lõppesid mu esimesed tantsuõhtud vägagi ebaromantiliselt …
  • Triin Lellep, "Minu Pariis", Tartu: Petrone Print, 2020, lk 189

• Loovkirjutamine on eestlase hingele võõras, loovkõndimine ja loovlendamine aga juba emapiimaga kaasa antud. (lk 12)
• Sihitu kõndimine on oma keha suhtes sama mis luuletamine keele suhtes - ilmutuslik tegevus. Kõige parem on kõndida siis, kui ei ole tarvis kusagile minna. (lk 39)
• Inimene on niisuguse maailma sünnitis, mida sai jalgsi läbi kõndida. Just seal toimus tema psüühiline kujunemine, sealt pärinevad inimese igatsused, unistused ja tema isiksuse vundament. (lk 110)
  • Valdur Mikita, "Mõtterändur", 2022