Mine sisu juurde

Kapp

Allikas: Vikitsitaadid
Hannah Clarke Preston MacGoun (1864‑1913), "Nõudekapp", s.d.

Proosa

[muuda]
  • Vaene mees [Bonacieux] püüdis suure vaevaga korda luua majas, kus mööbel oli peaaegu puruks pekstud ja kapid tühjad, sest õigusemõistmine ei kuulu nende kolme asja hulka, mille kohta kuningas Saalomon ütles, et nad mööduvad jälgi jätmata.



  • Juula näitab käega suure kahe poolega, tamme puust kapi poole, mille wõtmed peremehel kaasas on. Aga mida aitab kapi tugewus ja luku häädus, kui juba palju kindlamad uksed kurjategijate abiriistadele pole wastu pidanud? Kapp murtakse raginal lahti ja häbemata sorimine ja loopimine algab tema sees olewa kraamiga, kuni otsitud rahapakk suure taskuraamatu sees kelmidele wiimaks pihku sattub.


  • "Näete," seletas naine, "selle kapi taga on uks, kust pääseb koridori, nii et meie toast pole ju tarvis läbi käiagi. Kui soovite, tõstame selle kapi vaheukse ette ja nõnda on teil täiesti oma ette tuba eraldi sissekäiguga: tulete, millal tahate, ja lähete, kui süda kutsub. Ja teie juures võivad käia, kes iganes soovib, nemad ei sega meid ja meie ei sega neid, olgu nad meeste- või naisterahvad."


  • Miks ma üldse olen inimene ühes selle kõige segasema ja õudselt vastutustundliku seisundi kõikide piinadega. Miks ei ole ma näiteks õnnelik kapp Sinu toas, mis vaatab Sind pärani silmi, kui Sa tugitoolis istud või kirjutuslaua ääres või pikali heidad või magad.


  • Söögitoa otsas oli klaasuks, mis viis koridori, ja koridoris seisis väga kõrge ja lahmakas vana kapp, ja kui majas valitses vaikus, kostis vägev tooneseppade serenaad. Too kapp oli õieti tooneseppade söögituba. Mõnikord võis serenaadi kuulda varahommikulgi, siis üdes majaproua:
"Mida rutem nad selle nahka pistavad, seda parem!"
  • Mercè Rodoreda, "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, LR 21–23 2014, lk 55


  • Mõne asjaga käib karistus iseenesest kaasas. Nagu sisseehitatud kappidega magamistuba. Karistusi õpivad nad edaspidi kõik paremini tundma. Need on erineva suurusega. Mõni on nii suur nagu sisseehitatud magamistoaga kapp. Sealt ei saa elu aeg välja - konda aga piki pimedaid riiuleid.


  • Lisaks - ja et ajada asjad köögipindadel (otseses ja kaudses mõttes) pealtnäha veel segasemaks - püüan ma minimeerida oma köögis ka kappide hulka. Olles alustanud üsna väikestes (või lausa üliväikestes) köökides, on mul alati olnud tunne, et kapid muudavad ahistus- ja kitsustunde veel intensiivsemaks. On ilmselge, et on üsna võimatu päris ilma kappideta hakkama saada, aga - eriti väikeses köögis, ja parem ka suures - tuleks eelistada neid kappe, mis jäävad tööpindade alla. Ma ei ütle, et kõik peaks olema tühi ja lage: ükski köök, mida ma näinud olen, pole seda. Aga miks mitte kasutada tööpindade kohal hoopis avatud riiuleid? Ja siin räägib lohakas inimene: isegi keraamiliste nõude kaos näeb minu arvates parem välja kui rõhuv seinatäis kapiuksi.

Luule

[muuda]

Aknaist alla loobitakse toole,
kuhjuvad kindlusiks lauad ja kapid
Rippudes võllas taeva poole
silmi pööritavad papid.


Hall-umbne kantselei. Massiivne laud,
mis nõtkub sajast dokumendimapist.
See maailm koosneb paberist ja papist,
siin troonib tindipott ja auguraud.

Ükskõiksus immitseb kui salataud
siin igast kõlekroonulikust kapist.
Laudriiul taaga all on lahti tapist.
Tolm igal pool. On iga sahtel haud.

  • Kalju Kangur, "Kantseleikärbes" (1979) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 67


ma kardan sisekorda
ja tolmulappisid
ei suuda teha korda
ka seinakappisid

  • Juhan Viiding, "Ma olen pannud segast" kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 24


Koitand kapp. Kui saaks ta ukse lahti.
Kui saaks kätte võtme kusagilt.
Seal on album alumises sahtlis,
milles vana koltund pulmapilt.

  • Mari Vallisoo, "Ammu olnud" kogus "Rändlinnud kõrvaltoas" (1983), lk 18

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel