Vihmavari

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gustave Caillebotte, Rue de Paris, temps de pluie (1877)
Maria Baškirtsev, "Vihmavari" (1883)
Marthe Marie Louise Boyer-Breton (–1926) "Kooli", s.d.

Vihmavari on kaasaskantav seadeldis, mida kasutatakse selleks, et ennast vihma eest kaitsta.

Proosa[muuda]

  • Vaalaluu hiilgeaeg oli kuninganna Anna päevil, kui moodi läks võruseelik. Vanaaegsed daamid tippisid lõbusalt ringi nii-öelda vaala lõugade vahel, samal kombel ruttame meiegi vihmavalingu eest nende lõugade vahele: ei ole ju vihmavari midagi muud kui vaalaluudele tõmmatud telk.


  • [Lebjadkin ja Stavrogin:] "Kui käsite, seisan natuke aega väljas trepil, armuline isand... et viimati kogemata midagi pealt ei kuuleks... need toad on ju nii tibatillukesed."
"Tõsi jah, minge pealegi trepile. Võtke vihmavari."
"Teie vihmavari... kas ma ikka olen seda väärt?" läks kapten mesimagusaks.
"Igaüks on vihmavarju väärt."
"Te määrate kohe ühe ropsuga ära terve inimõiguste miinimumi..."


  • [NATO kohta:] "Olen veendunud, et praegune lahendus on üksnes ajutine, selle eesmärk on kaitsta südant. See peab laienema, kuni kogu vaba maailma katab üks vihmavari.
    • Hastings Ismay NATO peasekretärina, Rmt: Smith, Robert. The NATO International Staff/Secretariat, 1952-1957. London: Oxford University Press, 1967, lk 65


  • Vihmavari on imepärane asi. Kui ta eeskojas seisab, tilgub temast vett nagu vetevana kuuehõlmast. Niipea kui ta kuiv on, löön ta lahti ja võtan tema all istet. Ta keerleb mu pea kohal nagu täht. Ja mina istun toas nagu vankrikummi all. Pole midagi toredamat kui vihmavarju sulgeda ja avada.
    • Vítězslav Nezval, "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 14


  • Ikka veel teeb päike liiga. Pealtvaatajate tribüünil lüüakse lahti vägevad päikesevarjud, mis annavad varju tervele perekonnale. Need mustad, vanavanaisade aegu meenutavad monstrumid on tseilonlaste truud saatjad, sest nad kaitsevad igasuguse ilma eest. Maal, kus iga päev esineb äikest tugevate vihmavalingutega, kasutatakse neid esmajoones muidugi kaitseks vihma eest, ja kui sabin vastu kaasaskantavat katust on lakanud, varjab ta omanikku päikese eest, mis kohe ereda ja kuumana pilvede vahelt kiirgama hakkab, nii et mõne minutiga on veeloigud kadunud. Kui sul on must vihmavari, on elu troopikas mõnusam. (lk 16)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

Luule[muuda]

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud,
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!

Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

  • Betti Alver, "Tulipunane vihmavari". Rmt: B. Alver, "Teosed" 1. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 27


mu juurde koju tuli vihmavarju
käevangus hoidev välismaa teatraal
tol õhtul muide tahtsin üksi olla
sest minu kodu on mu katedraal

  • Juhan Viiding, "Külaline välismaalt" kogust "Käekäik" (1973), lk 37


soost on tekkinud pettekujutelmad
võib olla oli see kellegi laugaste vahele
kinni jäänud mõte
mis kunagi visati sinna
...
ikka veel liiguvad seal
inimnäolised olematused
kannavad vihmavarje
jalutavad jõekallastel
ega taipa mis neid sinna
täpsemalt toob

  • Joanna Ellmann, "*soost on tekkinud pettekujutelmad...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 22-23

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel

Vaata ka[muuda]

  • "Cherbourgi vihmavarjud" ("Les parapluies de Cherbourg"), 1964