Vihmavari

Vihmavari on kaasaskantav seadeldis, mida kasutatakse selleks, et ennast vihma eest kaitsta.

Proosa

Vaalaluu hiilgeaeg oli kuninganna Anna päevil, kui moodi läks võruseelik. Vanaaegsed daamid tippisid lõbusalt ringi nii-öelda vaala lõugade vahel, samal kombel ruttame meiegi vihmavalingu eest nende lõugade vahele: ei ole ju vihmavari midagi muud kui vaalaluudele tõmmatud telk.
- Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 368

[Lebjadkin ja Stavrogin:] "Kui käsite, seisan natuke aega väljas trepil, armuline isand... et viimati kogemata midagi pealt ei kuuleks... need toad on ju nii tibatillukesed."

"Tõsi jah, minge pealegi trepile. Võtke vihmavari."

"Teie vihmavari... kas ma ikka olen seda väärt?" läks kapten mesimagusaks.

"Igaüks on vihmavarju väärt."

"Te määrate kohe ühe ropsuga ära terve inimõiguste miinimumi..."

Fjodor Dostojevski, "Kurjad vaimud", tlk Virve Krimm, 1997, lk 241

Vihmavarjud on lesed, kes leinavad lahkunud päevavarje. (lk 21)
Too, kes käib avatud vihmavarjuga, kui vihma enam ei saja, on pesast kukkunud langevarjur. (lk 34)
Varjab vaid lapse vihmavari. (lk 34)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974

[NATO kohta:] Olen veendunud, et praegune lahendus on üksnes ajutine, selle eesmärk on kaitsta südant. See peab laienema, kuni kogu vaba maailma katab üks vihmavari.
- Hastings Ismay NATO peasekretärina, Rmt: Smith, Robert. The NATO International Staff/Secretariat, 1952-1957. London: Oxford University Press, 1967, lk 65

Vihmavari on imepärane asi. Kui ta eeskojas seisab, tilgub temast vett nagu vetevana kuuehõlmast. Niipea kui ta kuiv on, löön ta lahti ja võtan tema all istet. Ta keerleb mu pea kohal nagu täht. Ja mina istun toas nagu vankrikummi all. Pole midagi toredamat kui vihmavarju sulgeda ja avada.
- Vítězslav Nezval, "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele", tlk Leo Metsar, Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 14

Ikka veel teeb päike liiga. Pealtvaatajate tribüünil lüüakse lahti vägevad päikesevarjud, mis annavad varju tervele perekonnale. Need mustad, vanavanaisade aegu meenutavad monstrumid on tseilonlaste truud saatjad, sest nad kaitsevad igasuguse ilma eest. Maal, kus iga päev esineb äikest tugevate vihmavalingutega, kasutatakse neid esmajoones muidugi kaitseks vihma eest, ja kui sabin vastu kaasaskantavat katust on lakanud, varjab ta omanikku päikese eest, mis kohe ereda ja kuumana pilvede vahelt kiirgama hakkab, nii et mõne minutiga on veeloigud kadunud. Kui sul on must vihmavari, on elu troopikas mõnusam.
- Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 16

Umbes aastajagu hiljem, kui härra Paul "Estonia" kontserdisaalis parasjagu Mozarti neljakümnendat sümfooniat nautis, kuulis ta enda selja taga taas tuttavat häält.

"...Vihmavarjukunstist rääkides pean kindlasti kõigepealt ära mainima ühe ajaloolise väärtusega fakti, nimelt, et esimest korda kohtame sõna "vihmavari" juba aastal tuhat viissada nelikümmend kaks. Just selsamal aastal kirjutas keegi tundmatu geenius Bremeni linna Seewaldis poeemi "Jänesed lahkuvad maalt", kus leiduvad järgmised värsiread:

"die Hasen mit den Regenschirmen
auf den Wolken lustig springen",

aga paraku pole osatud neid prohvetlikke värsiridu vääriliselt hinnata. Üleüldse arvan ma, et vihmavarjukultuur on tänapäeval kõvasti alla käinud, on hakatud koguni valmistama spetsiaalseid mõrtsukvihmavarje rahvusvaheliste poliitmõrvade tarbeks ning säärased atentaadid jäävad pea alati avastamata. Või kas või see, et enam ei suhtuta kuiva ilmaga vihmavarjukandjatesse sugugi aupaklikult, nagu see oli veel sajand tagasi. Kas pole murettekitav asjaolu? Jah, mida aeg edasi, seda sagedamini kaalun võimalust üldse Iirimaale elama asuda, seal sajab ju aasta otsa, nii et võid vihmavarjuga ringi jalutada öösel kui päeval, keegi ei hakka sind lolli pilguga vahtima. Muide, teile kui heale sõbrale võin saladuskatte all öelda, et olen juba kümmekond aastat kirjutanud vihmavarjuõpikut haritud lugejaskonnale. Olen seal pikkade vaatluste tulemusena kirja pannud täpsed andmed selle kohta, mitmekraadise nurga all kanda vihmavarju hoovihma, seenevihma või rahe ajal, kuidas käituda selle peene instrumendiga kodus või trammis või huligaanide kallaletungi puhul. Aga kõige huvitavam on kahtlemata õpiku kuueteistkümnes peatükk, minu raamatu niiöelda pärl..." Nüüd mattus aga kõneleja hääl tormilisse aplausi, kuna just äsja oli lõppenud kontsert.

Kui härra Paul end pärast aplausi ümber pööras, et pärida veel üht-teist kuueteistkümnenda peatüki kohta, ei näinud ta oma seljatagusel toolil enam kedagi.

Mehis Heinsaar, "Härra Pauli kroonikad", LR 31-32 2001, lk 23-24

Luule

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud,
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!

Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Betti Alver, "Tulipunane vihmavari". Rmt: B. Alver, "Teosed" 1. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 27

mu juurde koju tuli vihmavarju
käevangus hoidev välismaa teatraal
tol õhtul muide tahtsin üksi olla
sest minu kodu on mu katedraal

Juhan Viiding, "Külaline välismaalt" kogust "Käekäik" (1973), lk 37

Lillepeenrad on vihmavarjud / vihmavarjud on päised / ma toetan sinu enesemääratlust / ja sinu enesemääramatust

Trace Peterson, "Üksnes Veenusel" ("Exclusively on Venus"), poets.org, algselt ilmunud kogus "The Brooklyn Rail", 2016

soost on tekkinud pettekujutelmad
võib olla oli see kellegi laugaste vahele
kinni jäänud mõte
mis kunagi visati sinna
...
ikka veel liiguvad seal
inimnäolised olematused
kannavad vihmavarje
jalutavad jõekallastel
ega taipa mis neid sinna
täpsemalt toob

Joanna Ellmann, "*soost on tekkinud pettekujutelmad...", rmt: "Peegeldused tundmatust", 2020, lk 22-23

Välislingid

Vaata ka

"Cherbourgi vihmavarjud" ("Les parapluies de Cherbourg"), 1964