Mine sisu juurde

Identiteet

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Enesemääratlus)

Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega, inimese võrreldes teiste inimestega. Samuti saab identiteeti käsitleda kui teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Üksiku objekti või subjekti identiteedi määratlevad kaks aspekti: selle erinevus teistest endale sarnastest ning selle samasus (identsus) iseendaga. Seepärast kõneldakse identiteediga seoses näiteks isikusamasusest, aga ka kuuluvustundest, grupiidentiteedist ja piirkondlikust identiteedist. Sisuliselt on identiteet oskus veenvalt teeselda, et mina olengi päriselt mina.

Luule

[muuda]

Roosid on punased / kannikesed on transseksuaalsed / tere tulemast naisepõlve / nüüd hakka tööle musi
...
Lillepeenrad on vihmavarjud / vihmavarjud on päised / ma toetan sinu enesemääratlust / ja sinu enesemääramatust

Proosa

[muuda]
  • [Athos:] "Tegelikult oli asi nii, et minult küsiti: "Kas teie olete härra d'Artagnan?" Mina vastasin: "Kas arvate?" Minu vangistajad hüüdsid, et nad on selles veendunud. Ma ei tahtnud neile vastu vaielda. Pealegi võisin ma eksida."
"Härra, te solvate kohtu väärikust."
"Mitte sugugi," sõnas Athos rahulikult.
"Teie olete härra d'Artagnan."
"Näete nüüd, te ise ütlete mulle seda veel kord."


  • [Athos:] "Ja mis asjad need siis on?"
[Aramis:] "Esiteks üks väike mõõgapiste koadjuutorile, keda ma kohtasin eile proua de Rambouillet' juures ja kes kasutas minu suhtes väga ebatavalist tooni."
"Minge ikka! Tüli preestrite vahel! Duell kahe liitlase vahel!"
"Mis parata, mu armas. Tema on tülinorija, mina samuti. Tema on naistekütt, mina samuti. Ta sutaan rõhub teda ja ausõna, mina olen enda omast kõrini tüdinud. Mõnikord tundub mulle, et tema on Aramis ja mina olen koadjuutor - nii palju on meil ühiseid jooni."


  • Belladonna, n.: Itaalia keeles kaunis daam; inglise keeles surmav mürk. Rabav näide kahe keele olemuslikust samasusest.
  • Belladonna, n.: In Italian a beautiful lady; in English a deadly poison. A striking example of the essential identity of the two tongues.


  • Hirmus rahulikuna ja väärikana, jalad taeva poole püsti, purjetas Iiah silla alt välja.
"Oi, see on Iiah!" hüüdis Ruu suure ähmiga.
"Ikka tõesti või?" kostis Iiah, ise väikesesse keerisesse sattudes ja aegamisi ühe koha peal tiirutama hakates. "Ma siin just mõtlesin, et kes või mis."


  • Kui võtad inimestelt kodumaa, võtad neilt midagi palju enamat Kui maa. Võtad neilt ka mineviku, nende juured, nende identiteedi. Kui võtad neilt asjad, mida nad on harjunud nägema ja loodavad näha, võiksid niisama hästi võtta neilt silmad. See käib rohkem primitiivsete kui tsiviliseeritud inimeste kohta, rändavad ju loomadki pikki teid tagasi läbi ohtude ja kannatuste, et tuttavas ümbruses taas leida kadunud identiteet.


  • Parim viis leida iseennast on kaotada end teiste teenimisse.
  • The best way to find yourself is to lose yourself in the service of others.
    • Mahatma Gandhi, "The Power of Purpose: Find Meaning, Live Longer, Better", lk 35


  • Igasuguse korra pealesurumise käigus, olgu vaimus või välises maailmas, teeb suhtumine kõrvaleheidetud tükkidesse ja juppidesse läbi kaks faasi. Alguses on need ilmselgelt kohatud, heakorrale ohtlikud, niisiis peetakse neid ebameeldivaks ja eemaldatakse need otsustavalt. Selles etapis on neil teatav identiteet: neid võib käsitada soovimatute osadena sellest, mille külge nad kuulusid - juustest või toidust või pakkepaberist. Selles faasis on nad ohtlikud: nende poolidentiteet on veel äratuntav ja nende kohalolek kahjustab selle pildi selgust, milles nad silmariivavalt esile tõusevad. Kuid kõiki mustuseks tunnistatud füüsilisi asju ootab ees pikk põrmustumise, lahustumise ja mädanemise protsess. Lõpuks on igasugune identiteet kadunud, igasuguste tükkide ja juppide algupära kaob ja nad saavad osaks üldise saasta massist. Rämpsus sorimine ja püüd sealt midagi päästa on ebameeldiv sellepärast, et see tegevus taastab identiteedi. Senikaua kui puudub identiteet, on rämps ohutu. See ei tekita isegi ähmaseid kujutluspilte, sest kuulub selgesti määratletud paika - üht või teist liiki prügimäele. Isegi maetud kuningate luud ei ärata erilist aukartust ja mõte, et õhk on paks ammukadunud rahvaste koolnute tolmust, ei suuda meid kuigivõrd liigutada. Kus pole eristusi, seal pole roojasust.


  • Identiteeditunne on armastuse kink ja ainult armastus saab seda anda.
  • A sense of identity is the gift of love, and only love can give it.


  • "Mul on hea meel teiega tutvuda, mister Vaim," ütles Carol.
"Mitte mister," vastas vaim. "Lihtsalt vaim. Ainult see ma olengi. Ja kõige koledam on see, et ma ei tea, kelle vaim ma olen. Teiega tutvumine valmistab mulle suurt rõõmu. Nii mõnus, kui laua ääres on neli inimest. Neli on kuidagi kena ja tasakaalustatud arv."


  • Lapsepõlves oli Ogion kõigi poiste kombel arvanud, et on tore mäng võtta endale võlukunsti abil ükskõik missugune kuju, muuta ennast mõneks inimeseks, loomaks, puuks või pilveks ning mängida nii tuhandete olemisvormidega. Võlurina oli ta aga teada saanud, mis on selle mängu hind - oht kaotada oma mina, oht mängida maha tõde. Mida kauemaks jääb inimene mingisse teise kujusse, seda suurem on oht.


  • Sotsiaalse soo väljenduste taga ei ole sooidentiteeti; see identiteet sünnib nendesamade "väljenduste" esitamise käigus, mis öeldakse olevat selle tulemused.
    • Judith Butler, "Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity", 1990
  • Õigupoolest võib olla nii, et vaid identiteedi seosetusega riskides saab selle sidusus võimalikuks.
    • Judith Butler, "Bodies That Matter: On the Discursive Limits of "Sex"", New York: Routledge, 1993


  • [Rincewind:] "On väga tähtis meeles pidada, kes sa tegelikult oled. See on väga tähtis. Vaata, pole kuigi hea mõte lasta teistel inimestel või asjadel seda sinu eest teha. Nad saavad sellest alati valesti aru."


  • Ta tahtis koju. Ta tahtis koju nii väga, et hakkas selle mõtte juures värisema. Aga kui kojumineku hinnaks on heade meeste andmine öö meelevalda, nende haudade täitmine; kui hinnaks on see, et ta ei võitle kõigi nõksude abil, mida ta teab... siis on see hind liiga kõrge.
Ta teadis, et see, mille ta vastu võttis, pole otsus. Kõik toimus palju sügavamal aju nendest piirkondadest, mis otsuseid teevad. See oli midagi, mis oli talle sünniga kaasa antud. Mitte kusagil pole ühtki maailma, kus Sam Vimes sellises asjas järele annaks, sest kui ta annaks, siis poleks ta enam Sam Vimes.


  • Religioossed inimesed eelistavad sageli seda, et neil oleks õigus, kaastundlikkusele. Sageli ei taha nad loobuda oma enesekesksusest. Nad tahavad, et nende religioon tunnustaks nende ego, nende identiteeti.
  • Religious people often prefer to be right rather than compassionate. Often, they don't want to give up their egotism. They want their religion to endorse their ego, their identity.



  • Läänemaailma arusaam karjaliikmete tuvastamisest käib umbes sel tasemel, et identiteeti jagab mobiilteenuse pakkuja ning et turvaline viis MoloVihku sisenemiseks on McDonald'si lojaalsuskaardiga. Eestis aga on kirgas selgus saabunud – identiteeti jagab riik ning toimub see PKI (public key infrastructure) -põhiselt. Arusaadavas keeles öeldult: e-identiteete väljastab ja ladustab meie riigis AS Sertifitseerimiskeskus, kuid teeb ta seda riigi ülesandel ja seaduste alusel, nii et mingit sahkermahkrit ei saa toimuda. Täiesti ilmselt on meil läänega digilõhe, sest McDonald'si lojaalsuskaardiga saab inimest heal juhul identifitseerida, ID-kaardi kange krüpto(graafia)ga aga tuvastada … ning seda isegi teiselt mandrilt.
  • E-ühiskonnale eelnenud formatsioonides kohaldati seisusi ja privileege näo järgi, viisil, mis ei nõudnud usalduse automatiseerimist ega identiteedi täpset defineerimist. Vaadati näkku ja oligi selge, kas oled krahv või mats. Nüüd aga on olukord muutunud. Lisaks iseteadvusel põhinevale ja kultuurilisele identiteedile on igal kodanikul kaasas veel ka helesinine jääkaabits ning selles sisaldub talle riigi poolt kingitud identiteet.


  • Meie identiteedi kõnekaima osa näivad moodustavat mõistatuslikud ümarate vormidega moodustised, nagu näiteks Kaali kraater, verivorst, Õ-täht, kannel, odrakarask, torupill, lestakala, ringmäng, seakartul ja männiriisikas. Bilateraalsed struktuurid on näiteks piimapukk, ööbik, Vana Toomas, suitsupääsuke, Tallinna Tartu maantee, heinarõugud, tuuleveski, Oskar Luts ja Vanemuine. Kaootilistest vormidest meenuvad eelkõige Tartu maraton, Jüriöö ülestõus, reha, Läänemeri, kama, siil, hapukapsad, moos ja regilaul. Eesti märk on nähtavalt düsmorfne ja imelik, kuid ilmselt just seetõttu kuidagi eriliselt hingeminev.


Sümboolse mängu või rituaali kaudu antakse mingis (näiteks etniliste eestlaste) grupis sageli vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, neid korratakse, kuni ideoloogia on pähe jäänud. Laulupeod, mida on käsitletud eestlaste identiteedi kandjana, ongi just millegi seesuguse näide. Eestlastele on laulupidu oma korduvate laulude ja tseremooniatega sotsiaalne praktika, mis kinnistab rahvuslikku müüti. Kuna müüt on olemuselt sakraalne, meenutab laulupidu religioosset riitust. Nii on võrreldud laulupidu ka luterliku koguduselauluga ning vaadeldud laulupeoliikumist kui eestlaste religiooni.


  • Sõnal "müüt" on topelttähendus; Buruma kasutatud variandis tähendab see ajalooliste faktide võltsimist, ajaloouurimine saab neid fakte kummutada; müüt on vale ja väära teadvuse manifestatsioon, mida dekonstrueerib loo tõde, ning see pannakse tallele. Ent müüdi määratlemiseks on ka teisi võimalusi. See võib tähendada ka vormi, et ajalugu vaadatakse "identiteedi silme läbi"; sellises variandis tähendab müüt omaenda loo afektiivset omaksvõttu. Selles tähenduses on müüt aluslugu, mis ei lahtu historiseerimisel, vaid on varustatud püsiva tähendusega, mis hoiab ühiskonna möödanikku olevikulisena ja ammutab sellest tuleviku jaoks orienteerumisjõudu. Müüdiks ülendatud lugu on sotsiaalses tegelikkuses "selliselt kohal, et minevik ja olevik lähevad mingites kohtades ja määratlevates toimingutes teineteiseks üle."
    • Aleida Assmann, "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika", tlk Mari Tarvas, 2021, lk 49-50


  • "Üksildane" pole kunagi olnud sõna, millega end kirjeldaksin või mida peaksin osaks oma identiteedist. Kuid täna tundsin selles sõnas midagi ära. Midagi suurt ja midagi sellist, mis ei tundu ajutisena, vaid lausa pärisosana. Varasem üksindus kaldub nüüd alatihti üksilduse poole. Eelmisel nädalal sõitsin pooleldi juhuslikult lemmikloomapoodi ning tulin koju hamstriga. Panin talle nimeks Johnny. Tulin tööltki varem koju, et Johnnyga muusikat kuulata, sest ta ei teadnud midagi Aphex Twinist ega Jaan Tättest. Aga siis eile suri Johnny ehmatusse, kui ma veits liiglõbusa peaga veinipokaali maha kukutasin. Googeldasin, mida teha surnud hamstriga.

Film

[muuda]

Vanasõnad

[muuda]
  • Mis kopikuks loodud, on kopik.
  • Veri hoiab vere poole.
  • Veri paksem kui vesi.
  • Veri vihkab verevaeva.
  • Vesi ikka vesi, veri veri.
  • Vesi jääb veeks, vili väeks.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel