Läänemaailm

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nicaise de Keyser, "Orient ja Oktsident" (1854)

Proosa[muuda]

  • Hoidku Jumal, et India ei võtaks iial üle Lääne laadis tööstusühiskonda... Kui terve kolmesaja miljoniline rahvas alustab samasugust majanduslikku ekspluateerimist, närib ta maailma paljaks nagu tirtsuparv.
    • Mahatma Gandhi, cit. via "Development Without Destruction: Economics of the Spinning Wheel", lk 97


  • Kõik läänemaailma probleemid kerkisid esile keskajal: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik majandus (kõigi oma pankade, tšekkide ja intressidega) on keskaegse ühiskonna leiutised.
  • Uus ajastu algas inimvaimu rabavate saavutustega: Ameerika avastamine, Granada vabastamine (millega hävitati araablaste teaduslik pärand, mis oleks ennetanud renessanssi ja uusaegse teaduse teket), teise diasporaa algus juutide väljaajamisega Hispaaniast (pogrommid leiutati ristisõdijate poolt juba varem; Lääne tsivilisatsiooni sugupuu on keeruline).
    • Umberto Eco, "Unistades keskajast". Tõlkinud Marge Käsper. Vikerkaar 4/5 1998


  • Igasugune katse vastandada kultuure üksteisele otsustamaks, milline neist on kõige kõrgemalt arenenud, ei ole iialgi muud kui veel üks Lääne kultuuri omaenda varjude vihkamise närune peegeldus.



  • Ikka kurdetakse, et Eesti on Euroopa ääremaa ja viletsas naabruses, nagu mingi verevaene hüljatud karjapoiss. Miks selline vaatepunkt? Vaimses mõttes on Eesti ju keskel, Ida ja Lääne vahel, ja sellepärast ongi Eesti kultuurilugu nii huvitav, ebatraditsiooniliste seoste ja tulemustega. See, mis on toimunud, on märkimisväärselt segane ja paneb tunnetuse tööle. Mu meelest kasutavad seda suurepärast situatsiooni, mis võimaldab eristada ja ühendada, vist ainult meie heliloojad, aga siin on varjul tohutu potentsiaal.


  • Päris mõtlemapanev on Ants Orase "Eesti luule vaimsusest". Eesti luules nimelt, väidab ta, on alles see kangelasmeel ja usk oma missiooni (ja üldse usk), mis mandunud Lääne kultuuris pärast ilmasõda täiesti kaotsi on läinud. Kummaline, et Oras ei märka: eesti luule on lihtsalt hilja tulnud teiste sekka, "lauluvainule", ja teeb asju, mis Euroopas tehti ära viiskümmend või seitsekümmend aastat varem. Muidugi mitte päris samal kujul, aga siiski. Aga mis kord on tehtud, olgu ta kui hea tahes (ja siis veel eriti, kui see on hästi välja tulnud), seda teist korda enam teha ei saa. Kahjuks. Ja õnneks. Need Orase unelmad ei vääriks tähelepanu, kui see kõik jälle ei korduks. Eestis, eriti aga Venemaal, Poolas, Ungaris, ühesõnaga, Ida-Euroopas. Ikka ja jälle tahab barbaarne Ida allakäinud Läänele õpetada õigeid kombeid, mis siis, et need on vaid tolle Lääne enda vanad kombed, Ida külmkapis alles hoitud. Miskipärast pole Lääs neisse õppetundidesse kunagi viitsinud kohale tulla. Mis veel kord tõestab tema allakäiku: laisk!



  • Kultuuri suurem osatähtsus aitaks meil aru saada, kes me ise oleme. Aga ka sellest, mis on see lääs, mille kultuuri me üle võtame – kui ikka tõepoolest on vaja, et me võtaksime üle lääne saateformaadid ja ühiskondliku poleemika, oleks hea nende võimalusi ja puudusi igakülgselt tunda.


  • Nii võttiski Ukraina emantsipeerumine aega. Esimene hoiatuslask tehti küll juba 2004. aasta oranži revolutsiooniga, mil inimesed keeldusid ilmse valimispettusega leppimast. Kui aga samad petturid kümnend hiljem riigi Euroopa kursilt ära tahtsid keerata, tõusis rahvas üles. Aastad alates 2014 on Ukrainas kõigist raskustest ja kehvast lähtepositsioonist hoolimata olnud demokraatia, õigusriigi ja Euroopa lõimumise juurdumise aeg. Eemale vanast, eemale Idast, ja läände!
  • Vastusamme Vene agressioonile tehakse aastakümnete parimas koostöös demokraatlike riikide vahel. Juba on hakatud rääkima lääne "taassünnist", arvatust palju sitkemast vastupanuvõimest autokraatlikele režiimidele. NATO, mis vahepeal rääkis liiga palju sellest, mida ta praeguses olukorras teha ei saa, atraktiivsust näitavad Soome ja Rootsi liikmesustaotlused, mis selle loo ilmumise ajaks tõenäoliselt lõpusirgel. Ja allianss tugevdab jõuliselt oma idatiiba.
Ometi oleks ülimalt ettevaatamatu ja vastutustundetu mõnuleda liigselt kõige Ajaloolise üle, millega Meie oleme Enda kohta hakkama saanud ja jätta sõjaga seotud töö pooleli või ka venima. Niisiis, tööle.
  • Lisaks tuleb nii praktilistel kui ka moraalsetel põhjustel jaatavalt vastata Ukraina soovile liituda lääne organisatsioonide, Euroopa Liidu ja NATO-ga. Praktilistel, sest meie huvides on uus suur liitlane strateegilises asukohas. Moraalsetel, sest Ukraina on Euroopa riik ajaloo, kultuuri, üha enam majanduse, inimestevahelise läbikäimise, isegi kiriku kuuluvuse mõttes.
Kui selline riik tahab saada Euroopa osaks ka poliitiliselt, kui ukraina rahvas on otsustanud euroopalikuks saada, siis kellel, kurat, on õigus seda keelata?

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel