Inimõigused

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Proosa[muuda]

  • Globaalse ühiskonna areng pole suutnud globaalse majanduse arenguga ühte sammu käia. Poliitilise ning ühiskondliku elukorralduse põhiüksuseks on jäänud rahvusriik. Rahvusvaheline õigus ning rahvusvahelised institutsioonid, niipalju kui neid on, pole piisavalt tugevad, vältimaks eri riikides toimuvaid sõdu või laiaulatuslikke inimõiguste rikkumisi. Ökoloogiliste ohtudega ei tegeleta vajalikul määral. Globaalsed finantsturud on suuresti väljaspool riiklike või rahvusvaheliste järelvalveasutuste kontrollivõimekust.
    • The development of a global economy has not been matched by the development of a global society. The basic unit for political and social life remains the nation-state. International law and international institutions, insofar as they exist, are not strong enough to prevent war or the large-scale abuse of human rights in individual countries. Ecological threats are not adequately dealt with. Global financial markets are largely beyond the control of national or international authorities.
    • George Soros, The Crisis of Global Capitalism: Open Society Endangered (1998)


  • Vanamoodsast härraskäitumisest hoolimata on Popescu vägagi lõbus ja hea huumorimeelega mees. Tal on lugemata arv lugusid oma kodumaa haritlastest kommunistliku süsteemi küüsis. Ta jutustab näiteks, mis tehnikaid kasutades rumeenlased välismaiste raamatute näituselt raamatuid varastavad, röövides vahel ära kogu näituse. Popescu arvates on varastamine igati sünnis tegevus. Välismaist kirjandust ei näegi mujal kui näitustel. Hea kirjanduse hankimine on Popescu arvates üks põhilisi inimõigusi. Kui ostmisõigust ei anta, siis on kõik vahendid lubatud.
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 128


  • Igal olendil ja igal kollektiivil on enesekaitse õigus. Igal rahval on õigus enesemääramisele, arengule, rahule ja julgeolekule. Sellest tuleneb muidugi ka iseolemise ehk identiteedi säilitamise õigus. Pikantne on, et selline rahvusvahelise õiguse säte on esimest korda fikseeritud alles 1981. aastal Inim- ja Rahvaste Õiguse Aafrika Hartas (African Charter on Human and People's Rights). Rahvas kui etniline kogum ei köitnud varem ilmselt kaasajal kehtiva rahvusvahelise õiguse loojate tähelepanu inimõiguste ja riikide õiguste varjus.
    • Enn Tarvel, "Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?", Tuna 3/2005, lk 8


  • Lõppude lõpuks paistab, et inimesed lasevad üsna kergesti oma õigused ja vabadused ära võtta, kui võtjad on sellised, kellele nad alt üles vaatavad, aga kui madalamal olijale antakse koht õrrel, mõjub see miskipärast nagu kõrvakiil ja sellele reageeritakse vastavalt.


  • Kui rääkida sotsiaalmajanduslikust teooriast, siis ma olen marksist. Usun algupärasesse marksistlikusse ideesse. Üks faktor, mis mind selle juures köidab, on see, et marksistlik majandus pöörab väga palju tähelepanu tulude võrdsele jaotamisele. Niisiis, majandusteoorias on marksism rohkem eetikapõhine. Samal ajal leninismile olen ma täielikult vastu. Liiga palju võimu! Liiga palju teatud laadi julmust! Ja samal ajal ei mingit kõhklust, et vahendeid valimata võimu hoida, hoolimata teiste õigustest, sealjuures ka põhilistest inimõigustest.


  • "Hea, et Hiina piirab ikka veel inimõigusi," ütles Šaša.
"Mis sa räägid?" küsis Ema Nora. "Ära räägi nii."
"Miks hea?" küsis Miki.
"Kui ei piiraks, saaks miljard kolm sada miljonit hiinlast teada, et tohivad elada, kus vaid ise tahavad, ja paneks putku," ütles Šaša.
"Ja kus nad teie arvates tahaksid kõige rohkem elada ja kuhu nad pageksid?"
"Kus?" küsis Vanaema Amigorena murelikult. "Ega mitte ometi siin?"
"Miks mitte?" küsis Šaša.
"Siin pole huvitav," ütles Vanaema Amigorena. "Või mis?"
"Siia nad ei mahuks," ütles Šaša. "Ent kui Hiinas ei piirataks inimõigusi, kugistaksid hiinlased kogu Euroopa alla otsekui draakon kalaparve." /---/
"Kas sa mõtlesid selle ise siinsamas välja?" küsis Ema Nora.
"Ei," vastas Šaša. "Ma annan edasi lihtsalt Saksa keskkonnaministri ja Hiina Rahvavabariigi peaministri omavahelist kõnelust."
"Päriselt?" küsis Miki.
"Just," ütles Šaša.


  • Kui kedagi rünnatakse, taga kiusatakse, kui kellegi inimõigusi pisendatakse, siis tuleb vahele astuda. Sellega, et ühele vähemusgrupile tagatakse teistega võrdsed õigused, ei röövita teistelt mitte midagi ära. Keegi ei jää sellest vaesemaks. Ma tahan LGBT-kogukonda alati toetada. Aga mitte ainult neid, vaid kõiki, kes on mingil moel tõrjutud.


  • Kui piiratakse naiste õigusi, piiratakse poole inimkonna õigusi.
    • Amal Clooney, intervjuu: Agnieszka Wrzesień, "Celebrytka w todze", Wysokie Obcasy nr 1/2019, lk 94-95.


Kindlasti on selles olukorras neid, kes arvavad, et inimõigustele tuginev, õigusriiklik ja vabaduslik demokraatia ei suuda enam lahendusi pakkuda, vaid on ise osa probleemist. Seetõttu on vaja tõepoolest läänelikke väärtusi teadvustada ja ikka ja jälle keskmesse seada.



Luule[muuda]

siis linnuäris märkan papagoisid
ja äkki ehmun see on tuttav pilt
ma nagu unes ütlen tere poisid
no tere Juhan kostab riiulilt

see kõik on võigas kuigi jutu käigus
ma juba jõuan mõtteid koondada
ja hõikan müüjat: kus on inimõigus
kes sai nad papagoideks moondada

  • Juhan Viiding, "* Ma alles noor kuid ühest-teisest väsind". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 310

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel