Surmanuhtlus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Cesare Beccaria "Dei delitti e delle pene"

Proosa[muuda]

  • [Athos?:] "Ja milline karistus teie arvates kuningale määratakse?"
[D'Artagnan:] "Ma kardan väga, et surmanuhtlus. Nad on tema vastu liiga nalju patustanud, et talle armu anda. Nende ainus võimalus on ta tappa. Kas te ei ole siis kuulnud, mis ütles härra Oliver Cromwell, kui ta Pariisis käis ja talle näidati Vincennes'i kindlusvanglat, kus peeti kinni härra de Vendôme'i?"
"Mis ta siis ütles?" küsis Porthos.
"Valitsejaid võib haavata ainult kaelast."
"Olen seda kuulnud," vastas Athos.
"Ja kas te arvate, et ta nüüd, kus kuningas tal peos on, oma maksiimi ellu ei rakenda?" (lk 593)


  • Kes mõisteti surma, kellele määrati vitsahoobid.
Mõisnikud võisid jälle oma ihunuhtluse instinkte tõrksate talupoegade vereveermeis rahuldada. Sellest lõbust olid nad juba mõnikümmend aastat ilma. See oli kiimaline lõbu - verepiisad talupoja ihus. Nende õnneks määras Vene valitsus Baltimaale oma sandarmiteks ja timukateks baltisaksa mõisnikud.
Peksti mehi ja naisi. Peksmised muudeti rahvaetendusteks. Küla aeti seks juhtumuseks kokku. Ja nad lasksid end peksta, kes hambaid kiristades, kes oiates, kes roomavalt armu paludes. Ainult Bernhard Laipmann, kunstnik Laipmanni vend Vigalast, oli uhke. Talle määrati sada kepihoopi, aga ta nõudis surmanuhtlust alandava peksu asemel. Ta nõudmine täideti ta laste ja naise juuresolekul. (lk 70)
  • Marta Lepp, "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel