Igavik
Igavik on nii palju aega, et see otsa ei saagi. Välja arvatud juhtudel, kui saab.
Piibel[muuda]
- Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.
- Koguja raamat, peatükk 3, salm 11
Proosa[muuda]
- 14. Oleme sündinud vaid kord, kaks korda pole võimalik sündida; on paratamatu, et seetõttu igavikku enam ei saabu. Ent ehkki sa ei ole homse päeva valitseja, lükkad sa siiski rõõmustamist edasi. Elu läheb viivituses kaotsi ning igaüks meist sureb rahmeldavana.
- Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
- Päev, tund tõelist vabadust kaalub üle terve igaviku vangipõlve.
- Joseph Addison, "Cato" (1713)
- [Svidrigailov:] "Meile näib igavik ikka ideena, mida pole võimalik mõista, millegi ilmatu suurena! Aga miks siis tingimata just ilmatu suurena? Kuid äkki, kõige selle asemel, kujutlege, on seal ainult üks toake, midagi tahmunud talusauna-taolist, kuna kõigis nurkades on ämblikud, ning see ongi kogu igavik."
- Fjodor Dostojevski, "Kuritöö ja karistus", IV osa, 1. peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare
- Olevik hoiab endas kogu olemasolu summat, edas- ja tagaspidi, kogu seda ajaamplituudi, mis on igavik.
- Alfred North Whitehead, "The Aims of Education" (1929), lk 23
- Igavik oli vanasti palju pikem kui praegu. (lk 39)
- Õudne, et igavik koosneb aruandeperioodidest. (lk 63)
- Stanisław Jerzy Lec, kogust "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 1977 nr 48
- Ootamata oma surma, nägi ta selle olemust: surm oli seesama uni, ainult ärkamine polnud hommikusse, vaid igavikku...
- Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 113
- [Kristjan Jaak Petersonist:] Tema pronkskuju asub Toomel ja selle jalamile on pronkstähtedega kirjutatud üks tema tuntumaid värsse, mis küsib, "kas siis selle maa keel laulo tules ei voi taevani tõustes ülles iggavust ommale otsida". Sealjuures on selle Eesti ainsa klassitsistliku poeedi värsse tsiteeritud ebakorrektselt, neile on lisatud üks silp, mis värsi lonkama paneb. Klassitsisti puhul on see minu meelest ränk solvang. Igavust asemel on nimelt kirjutatud "igavikku". "Igavus" on moodsas eesti keeles ennui, "igavik" aga éternité. Petersoni ajal, XIX sajandi alguskümnenditel, ei tehtud veel nii peent vahet. Igavus oli igavus - tulles tüvest "iga" (vanus, kestus, aeg): âge, nagu seda tarvitatakse näiteks Baudelaire'i luuletuses "Majakad", kus too "tuline nuukse" veereb ajast aega või east ikka - roule d'âge en âge -, peatudes viimaks alles Issanda igaviku ehk igavuse kaldal.
- Emil Tode, "Raadio". EKSA, 2002, lk 137
- [...] nii oli meil siis aega. Kui palju, see polnudki tähtis, peaasi, et oli aega. Üks hetk õnne võib väärida teinekord kahvatu igaviku.
- Oskar Lõvi, "Kolm naist. Alma". Tallinn: Varrak, 2005, lk 232
- Lance hakkas mööda sadamaesist edasi liikuma ja naised kõmpisid kuulekalt tema kannul. Vesi oli kogunenud munakivide vahele, kus vedeles eredavärvilisi kalapüügikärbseid, võrgutükke ja veel midagi, mis võisid olla kalade sisikonnad. Kerensa kirtsutas nägu.
- "Jää minu juurde," sisistas ta. "Igaveseks. Sinna, kus on kohvikud ja Zara."
- "Mul tuli juba muuta oma hiljutisi seisukohti sõna "igaveseks" tähenduse suhtes," lausus Polly.
- Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021, lk 30
Luule[muuda]
Käib mõni Pühal valges rüüs —
ma tiibu kannan vaid.
Ja Kella endale ei löö
vaid laulan — kuula vaid!
Peab Jumal jutlust — tuntud mees —
ta jutt ei ole pikk.
Ei oota igavik mind Ees —
mu Ümber — Igavik!
- Emily Dickinson, "*** Käib mõni Pühal Kirikus...". Tõlkinud Doris Kareva, kogust "Kiri Maailmale" (1988), lk 38
kollased paneelmajad nukralt ja tuimalt
antennid sarvedeks peas
vaatavad oma saja aknaga
liikumatust perspektiivist igavikku
ikka igavikku
isegi kui neil klaasid eest lüüa
ja tuul keskküttesoojuse asemel
neisse lendama jätta
- Triin Tasuja, "köögis istudes aknast välja", rmt: "Provintsiluule", 2009, lk 5
