Mine sisu juurde

Marina Kaljurand

Allikas: Vikitsitaadid
Marina Kaljurand, 2011.

Marina Kaljurand (neiuna Rajevskaja; sündinud 6. septembril 1962 Tallinnas) on Eesti diplomaat, sulgpallur ja poliitik, Euroopa Parlamendi liige.

Intervjuud[muuda]

  • Ainult rääkimisse, on praktika näidanud, Putin ei usu. Ta usub sellesse, mida ta näeb ja mis lööb teda valusalt.
  • Mida räägitakse venelastele? Et lääs hakkab kätte maksma ja me peame hoidma kokku! Et me kannatame ära! Me võitsime ju Suure Isamaasõja, me võidame nüüd ka NATO-t! See retoorika on käinud pikka aega ja Venemaa elanikkonda on selleks ette valmistatud, et sanktsioonid tulevad.
  • Niikaua, kui sanktsioonid on nõrgad või nad ei mõjuta õigeid inimesi või sektoreid, võibki Putin öelda, et elame üle ja kannatame ära. Et pole probleem, kui me ei saa osta Hollandi tulpe või Eesti juustu. Kui viiakse ellu sanktsioonid pangandussektori vastu, takistatakse finantsoperatsioone jne, siis see on täiesti uus tase.
  • Euroopa turg on Venemaale turg number üks. Venemaa sõltub Euroopast palju rohkem, kui meie sõltume Venemaast. Venemaa valik on, kas muutuda Euroopa Põhja-Koreaks, isoleerida end täielikult või hakata mingisuguseid järeleandmisi tegema. Jah, ma tean, et sanktsioonid tulevad hinnaga, mille maksame kinni ka meie, aga mingil hetkel on ka demokraatial ja rahul hind. Praegu on see hetk, kus hinna üle ei kaubelda, vaid tuleb kõige karmimad sanktsioonid kehtestada. Ainult nii saab mõjutada Vladimir Putinit oma tegevust muutma.
  • Lihtne Vene inimene usaldab ja usub Putinit. Ja see pole mitte ainult praegu nii, vaid me nägime seda Krimmi puhul ja ka rünnakute puhul Eesti vastu, kui öeldi, et me oleme vastik väike natsivabariik. Praegu usutakse, et Ukrainas pannakse toime genotsiidi. Et jälle Putin ja Vene inimene peab minema päästma oma kaasmaalasi, kes kannatavad natsistliku ja fašistliku režiimi käes.
  • Ma nägin ise, kuidas see ajupesu töötab. Ta töötab, kui tilgutatakse, tilgutatakse ja tilgutatakse. Kas see mõjub kõigile? Kindlasti mitte kõigile. Kindlasti on Venemaal intelligentsi ja noori, kes jälgivad ka teisi kanaleid. Aga valdav enamus on täna uhke Putini üle. Et tema ongi see juht, kes juhib meid ja aitab meil päästa meie kaasmaalasi. Nii nagu me mõned aastad tagasi vabastasime Krimmi ja tõime Krimmis elavad venelased tagasi Venemaa rüppe.


  • [Kõpu poolsaarest Hiiumaal:] Mulle meeldib see lõhn, mulle meeldivad pikad sirged puud, mulle meeldib see rohelus, mulle meeldivad mustikad, mulle meeldivad kukeseened – mulle meeldib kõik, mis siin on.
  • [Metsaskäimisest:] Selles vaikuses, ma arvan, ma olen valmis kirjutanud kõned, mida mul on vaja esitada. Ma olen mõelnud läbi eelmise päeva, tänase päeva, homse päeva. See on nagu väljalülitumine.
  • Ma arvan, et meie Eestimaa suur väärtus ongi see puutumata loodus, ka puututud loodus, ka loodus, kus me käime – see loodus, mis meid ümbritseb.



  • [Presidendivalimiste kampaaniast:] See oli mu elu väga huvitav aasta, ma nautisin seda täiega. Muidugi on pettumus, seda pole mõtetki valetada. Kui sa oled ikka millegi poole püüelnud, ma omast arust püüdsin teha kõik, mis ma sain ja suhtlesin valijameestega, muidugi oli pettumus. Aga elu läheb edasi ja tegelikult on elus nii palju, mille üle rõõmu tunda.
  • Tänu presidendikampaaniale ja tänu välisministri kohalt tagasiastumisele olen ma avastanud, et on olemas elu väljaspool välisministeeriumit, mida ma varem ei teadnud ja see elu on väga huvitav.
  • Mitte ainult presidendiks kandideerimisel, aga üldse naiste suhtes, kes torkavad silma kõrgetel ametikohtadel, lähevad poliitikasse, juhivad suuri ettevõtteid, tähelepanu nende suhtes on mitu korda suurem.
  • Loomulikult mind häiris see, et selle asemel, et küsida sisuliselt minu käest arvamust, pöörati tähelepanu minu sugupuule ja tõestati, kui truu Eesti kodanik ma olen. Kui siseministeerium on ühe korra öelnud, et Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik, no kaua võib selle teema kallal urgitseda. Kõik need isiklikku elu puudutavad küsimused loomulikult häirisid. Ma oleks tahtnud, et minuga oleks rohkem räägitud sisust.
  • Minu meelest Eesti presidendivalimine muutus vahepeal reality show'ks, et Eesti otsib naist, mitte parimat presidenti. See ei ole õige.
  • Mõistusega saan ma aru, mis oli eile, oli eile, täna on uus päev. Ei ole mõtet põdeda, aga samas ma põen igat intervjuud.


  • Meie perel oli väga suur õnnetus, meie kõige vanem poeg sai surma. Kaisal oli tegelikult vanem vend. [---] See oli õnnetusjuhtum, me kaotasime ta samal päeval, kui Eesti sai iseseisvaks, 20. augustil 1991.
  • See oli väga raske, sa elad alguses sõna otseses mõttes tund korraga, päev korraga. Alguses sa otsid elu mõtet, meil oli, jumal tänatud, Kaisa, Kaisa oli meie elu mõte. Kui meil ei oleks olnud Kaisat, ma ei tea, mis oleks saanud. Ja siis mingi hetk mõned aastad hiljem sa tunned, et sa juba naeratad, siis sa räägid ja siis sa rõõmustad. See kõik võtab aega.
  • Pärast seda, mis juhtus 1991. aastal, enam ei ole olnud hullemat aega. Mina ei ole vaadanud mitte ühtegi pilti ja mitte ühtegi videot. Ma ei ole siiamaani suutnud seda sahtlit lahti teha ega mitte midagi puudutada.
  • Ma käisin psühholoogi juures, ma ei saanud sealt abi - psühholoog nuttis ja mina lohutasin teda. Ma püüdsin minna kirikusse, kus mulle öeldi, et vanemate patud nuheldakse lastele - ma ei saanud sealt lohutust. Lõppude lõpuks see, kuidas ma lohutust sain ja kuidas ma edasi läksin, oli tänu Kallele.
  • [Abikaasa sulgpallimängust:] Algul me kutsusime teda tuduhiireks, sest ta tõesti ei osanud mängida. Kui meie mängisime sulgpalli üle võrgu, tagus tema vastu seina, aga tööga tuli ja lõpuks tuli temast Eesti meister.
  • Sulgpall andis elule tempo, kiirus oli peal, iga õhtu oli praktiliselt trenn, nädalavahetustel olid võistlused.

Kirjutised[muuda]

  • Kohtumistel päritakse mult ikka ja jälle, milleks meile Euroopa Liitu vaja on ja mis kasu on Eesti sinna kuulumisest saanud. Eks mul ole vestlusi ka nendega, kes tõemeeli usuvad, et Euroopa Liit on saatanast. Samal ajal kuulub Eesti nende liikmesriikide hulka, mille toetus Euroopa Liidule on kõige suurem.
  • Euroopa Liit sai alguse kui demokraatlik rahuprojekt pärast kahte laastavat maailmasõda. Ühenduse alusväärtuseks on inimõiguste- ja vabaduste austamine ning kaitsmine ning teisalt majanduskasv ja eurooplaste heaolu suurendamine.
Nüüdseks on sellest saanud midagi palju enamat: see on ühine turg koos rahaliidu ja Schengeniga, millest Eesti on ühenduses oldud 15 aasta jooksul selgelt võitnud. Ja kahtlemata on Euroopa Liitu kuulumine üks peamisi Eesti iseseisvuse tagatisi NATO kõrval. Paljude põletavate globaalsete probleemide, näiteks kliimamuutuste ja nende tagajärgedega, saab tulemuslikult tegeleda vaid siis, kui Euroopa riigid neile ühiselt vastu astuvad.
  • Vastandumisele keskendumine toob odavat populaarsust, aga on tegelikult petukaup. Just solidaarsus ja koostöötahe on andnud Euroopale aastakümneteks rahu ning Eestile kindlama iseseisvuse kui kunagi varem ajaloos.
  • See võib kõlada küüniliselt, aga minu hinnangul oli hea, et Marine Le Pen hiljuti Tallinnas käis. Eesi inimesed nägid oma silmaga ja kuulsid oma kõrvaga, mida arvavad meist, Venemaast ja Euroopa Liidust Prantsusmaa paremäärmuslased.
Oli teada, et Le Pen toetab Vladimir Putini Venemaad ja Krimmi okupeerimist. Oli samuti teada, et ta ei toetanud Eston Kohveri vabastamist. Tallinnas ütles ta sõnaselgelt, et ta näeb NATOs vaid terrorismivastast organisatsiooni ning ei öelnud midagi artikkel 5 (kollektiivne kaitse) osas.
  • Euroopa Liidul olid lähiminevikus rasked ajad – samaaegselt pidi tegelema mitme kriisiga: Euroopa ühtsust murendasid põgenikekriis, Euroopa südamesse jõudnud terrorism, Venemaa agressioon Ukraina vastu, Donald Trumpi saamine presidendiks ja mõistagi Brexit, mis küll ei ole veel toimunud.
Ja ikkagi saab praegu öelda, et ühendus on praegu sitkem ja kokkuhoidvam kui aastatel 2015-2016. Kui varem mõlgutati mitmes riigis lahkumismõtteid, siis nüüdseks on Euroopa-meelsus kasvanud enamikes riikides ja jätkuvalt on Euroopa Liidu ukse taga riike, kes soovivad ühineda.
  • Olen veendunud, et Eestil saab olla õnnelik tulevik ainult koos Euroopa Liiduga. Seepärast tuleb minna Euroopasse Euroopat koos hoidma, ühendama ja ehitama. Mida ühtsem on Euroopa, seda tugevam on Eesti.


Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel