Ajuloputus

Proosa

On sageli tähele pandud, et ajupesu kõige kindlam pikaajaline tulemus on erilist laadi küünilisus — absoluutne keeldumine uskumast ükskõik mille tõesusesse, hoolimata sellest, kui hästi seda tõde on kindlustatud. Teisisõnu, faktitõe järjekindla ning täieliku valedega asendamise tagajärjeks ei ole mitte see, et valet hakatakse pidama tõeks ja tõde valena laimama, vaid see, et suunameel, mille alusel me reaalses maailmas orienteerume — ning tõe ja vale kategooria on üks vahenditest selle saavutamiseks — aegamööda hävitatakse.
- Hannah Arendt, "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas", tlk Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik, 2012, lk 307

Ühiskond, milles me elame, on vähemal või suuremal määral loputanud meie kõigi aju. Me märkame seda, kui reisime mõnele teisele maale ning vaatame korraks oma maad võõraste silmadega. Me ei saa sinna midagi parata, ja tuleb lihtsalt meeles pidada, et niimoodi see on. Me kõik osaleme suurtes lohutavates illusioonides ja poolillusioonides, mida igal ühiskonnal läheb vaja selleks, et säilitada oma eneseusaldust. Neid illusioone on raske uurida ning jääb üle üksnes loota, et mõni teisest kultuurist pärit heatahtlik sõber aitab meil oma kultuuri vaadata kiretu pilguga.
- Doris Lessing, "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk Krista Kaer, LR 22/2018, lk 29

Just vaimueliidi põlastajad ise on varjatult ja ohtlikult hüperelitaarsed, ihates totalitaarseid privileege, mida nad saavad kehtestada vaid toore jõu abil – sest millegi muu alusel pole neil õigust esile tõusta. Lihtne tööinimene ja aus maksumaksja satub neid toetades ainult suurema rõhumise ja ajuloputuse alla.
- Berk Vaher, "Vaimueliidist, võrdsusest ja vabadusest", Postimees, 20. september 2008

Esimesel kohtumisel istus meister Oklahoma meie vastu juuksuritoolile, ja et demonstreerida paraboolset meetodit - see oli esimene, mida ta meile õpetas, ja kõige huvitavam -, pani oksjonile ühe banaani. Ta müüs selle edukalt maha, jutustades lühikese ja lihtsa loo. Üks banaan, nii lihtne see oligi. Hoolimata sellest, et me istusime kõik tema vastas, vihikud ja pliiatsid käes, täiesti teadlikud sellest, et oleme tema õpilased ja mitte kamp mingisuguseid ostjaid, kuna olime kursuse eest maksnud juba pöörase hinna, võttis meister krõpsuga kilekotist välja küpse banaani ja tegi meile ajupesu, kuni üks meist, härra Morato, võttis rahakoti välja ja maksis selle puuvilja eest seitsesada viiskümmend peesot.
- Valeria Luiselli, "Minu hammaste lugu", tlk Mari Laan, 2022, lk 25