Mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine puhmas, mis kannab suvel mustjassiniseid marju.

Proosa

Kaisu istub mättale ja ahmib mustikaid suhu. Üksildus ja lõksus olemise tunne tulevad peale kui murdlaine. Kes mulle selle eest aitäh ütleb, mõtleb ta. Töö, mäletab ta ema sõnu. Töö kiidab tegijat. Nüüd tundub, et ema on talle pärandanud liiga suure vastutustunde, selle lõksus ta ongi.
- Sisko Istanmäki, "Liiga paks, et olla liblikas", tlk Katrin Reimus, Tallinn: Virgela, 1998, lk 39-40

Olen tihti näinud seda hirmuäratavat pilti, kui tema sõimerühm on haaratud töökasvatusega. Tiiu-Talutütrekene on küünarnukkideni ja kõhuni pesukausis, sest ta peseb kartuleid. Pärast peseb selles vees ennast ka. Kadunud Karin segab trepi ees murul jahtuvat kisselli, nii et kogu maastik ja möödakäijad omandavad vähehaaval, sedamööda, kuidas kisselli potis vähemaks jääb, kerge roosaka varjundi. Oleneb muidugi marjadest, mustikakisselli pritsmed on sügavpunased.
- Asta Kass, "Pahupidi puhkus", 2. trükk, Tallinn: Tiritamm, 2006, lk 77-78

Talvel kavatses ta elada sinililledeni, sealt edasi mustikateni. Mustikatega oli tal veel mingi oma, eriarvestus; ajal, kui käsi enam täit veeklaasi kinni ei pidanud, vaid poolt, tuli minul käia kauplusest kauplusesse, et muretseda mustikasinist siidi, et valmistada mustikasinine kleit. Ma ei tea, mis oli see paik, kuhu ta sellega minemas oli. Ma tean: see oli mingi surmast väga erinev paik.
- Asta Põldmäe, "Kuumalaine" proosakogus "Linnadealune muld", 1989, lk 17

25. jaanuaril maandus Marsile Spiriti teisik Opportunity, mille maandumiskoht, Meridiani platoo, asub samuti ekvaatori lähedal, kuid Spiriti suhtes Marsi vastasküljel. Koht valiti maandamiseks sellepärast, et Mars Global Surveyor oli spektroskoopiliselt leidnud sealt palju halliks hematiidiks nimetatavat mineraali, mis moodustub Maal sageli just vee toimel, kuigi võib olla ka vulkaanilist päritolu. [---] Juba esimestel tegevusnädalatel avastas Opportunity pinnasest 2–3 mm läbimõõduga hematiidist kuulikesed, mida uurijad hakkasid kutsuma mustikateks (inglise keeles blueberry). Kõige tõenäolisemalt on need tekkinud kunagi seal asunud veekogus.
- Tõnu Tuvikene, "Kahekesi Marsil, kolmas kohe tulemas" Tarkade Klubi, 5/2008, lk 25-33

Metsad on muutunud vääriselukeskkonnaks inimeste endi jaoks. Nii on vanadel mustika- ja müstika- metsadel teatud roll ka inimeste elukohavalikul, need evivad sel moel teatud mõju vana asustusmustri säilimisele.
- Valdur Mikita, "Mõtterändur", 2022, lk 37

Mustikametsast pärineb üks mu esimesi lapsepõlvemälestusi. Olin kahe ja poole aastane ja ma mäletan, kui suured olid mustikad minu lapsekäes ja lapsesuus, kui hiigelkõrged olid mustikapuhmad mändide all ja kuidas mets oli täis siniseid ja musti mustikaid! Ma olen vist tõesti metsa poole. Ema sõnul võisin kõndida mustikametsas põnnina mitu kilomeetrit ja minu pärast polnud ka vaja muretseda, et eksiksin. Ma polegi metsas eksinud, välja arvatud üks kord Välgi metsas Tartumaal. Pidin välja jõudmiseks kaaslastele helistama ja olingi täiesti teises kohas, kui arvasin. Tütred naersid magusalt.
- Mikä Keränen, "Minu Karjala", 2022, lk 19-20

Luule

On need tihked pohlatarjad,
on need süütud mustikmarjad,
on see linnukate rivi -
igas teras valge kivi
kõrgel mättal nagu põis
kõigub nende valkjas õis?

Bernard Kangro, "Soomarjad", rmt: "Kojukutsuv hääl", 2000, lk 34

Mustikate marjaveri
kisendas appi ja appi.
Tõusin ja tõttasin rabade rüppe,
meel täis mõrudat sappi:
kesse seal piinutab pisikesi
magavaid marjalapsi,
keerab kaelasid kahekorra,
rusikaga teeb rapsti?

Hando Runnel, "Raba" kogus "Lauluraamat" (LR 41-42 1972), lk 94

Vanasõnad

Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid