Viisakus

Allikas: Vikitsitaadid


Proosa[muuda]

  • Neid võiks tobedaiks pidada, kes mõtlevad, et mängus on armastus, kui daam on vaid küllalt viisakas, et õnnetule läheneda, teda sõbralikult kohelda ja emmata.


  • Kõigist rahvustest, keda olen näinud, hoidku taevas mind kõige enam prantslaste eest! Oma neetud latramise ja viisakustega ning nahast väljapugemisega, et oma kodumaale au teha (nagu nad oma külalislahkust ise nimetavad), mis aga tegelikult pole midagi muud, kui edvistamine, on nad nii tüütud, et oleksin tuhat korda meelsamini nõus veetma oma elu hotentottide hulgas, kui veel kord oma jalga Pariisi tõstma.


  • Nüüd liginesid nõtkemad sammud ning ma avasin juba suu, et öelda tere hommikust, kuid panin suu tervitust lõpetamata jälle kinni, sest Hareton Earnshaw luges sotto voce oma hommikupalvet, mis seisis koos kõige selle needmisest, mis talle jalgu jäi, kui ta nurgast labidat või kühvlit otsis, et läbi hangede teed rajada. Ta vaatas ninasõõrmeid puhevile ajades üle puusohva seljatoe ning mõtles viisakusvormelite vahetamisest minuga niisama vähe kui mu kassist seltsilisega. (lk 31)
  • Catherine'i sõprus Lintonitega jätkus pärast tema viienädalast sealviibimist. Ja kuna tal polnud mingit tahtmist näidata nende seltskonnas oma lihvimata palet ning kuna tal oli häbi olla viisakusetu, kui teda alati lahkelt koheldi, siis avaldas ta osavasti leitud siirusega tahtmatult mõju vanale leedile ja džentelmenile, võitis Isabella imetluse ning tema venna südame ja hinge — need olid saavutused, mis teda algusest peale meelitasid, kuna ta oli auahne, ning mis teda kahestunud iseloomu omandamiseni viisid, ilma et ta oleks kavatsenud kedagi petta. Paigas, kus ta kuulis Heathcliffi nimetatavat "labaseks jõhkardiks" ja "hullemaks kui tõpraks", hoolitses ta selle eest, et ta ei käituks tema sarnaselt. Ent kodus polnud tal mingit soovi näidata üles viisakust, mille üle oleks vaid naerdud, ning piirata oma taltsutamatut iseloomu, mis poleks toonud talle ei tunnustust ega kiitust. (lk 66)


  • [Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:] "Te olete muidugi haid, see on selge, aga kui te haisid endas taltsutate, siis olete päris inglid, sest inglid pole midagi muud kui hästi taltsutatud haid. Kuulge mind, vennad, katsuge vaala süües ükskord ka viisakad olla. Ärge rasvasemaid tükke üksteise suust ära kiskuge. Ega ühelgi teist pole sellele vaalale rohkem õigust kui teisel. /---/ Ma tean, et mõnel teist on väga suur suu, suurem kui teistel, aga mõnel suure suu omanikul on väike kõht, nii et suur suu pole selleks, et suuri lihatükke kõhtu toppida, vaid selleks, et väiksemaid vendi aidata, sest neil on raske midagi kätte saada."


  • [Lible:] "[---] Ühe sõnaga, minul, vanal käsnal, pole end sugugi vaja nooremate hulka toppida ja nii edasi, aga vaadake Jorhi, kelle auks ja iluks me siin täna oleme kokku tulnud — kes võis arvata, et sellest tedretähelisest vigurist niisugune asi saab! Kes on Paunveres tänapäev kuulsam mees kui Jorh Kaabriel Kiir! Kes teeb veel lõhkisema sabaga pintsaku kui tema, olgu see linnas või maal? Kus on keegi näinud viisakamat noormeest, kes ei joo, ei suitseta, vaid käib kirikus iga pühapäe, vahel koguni kroonupühadelgi? Mitte kogemata ei saanud ta selle õnne osaliseks, ega pääsnud ligi lillele, mis valge-punane; küllap hakati temast lugu pidama tema viisakuse ja heade kommete pärast. Punane pea ei tähenda midagi, seda pead pole ta mitte ise punaseks värvinud, vaid nii on jumal selle loonud, näituseks, et ka punapealiste seas võib olla häid ja armsaid inimesi. [---]" (II osa, III ptk)


  • "Soo, nüüd ma sain aru," ütles Miia. "Et papa sööb terve hapu kurgi korraga ära, on sellepärast halb, et hapu kurk on soolane, eks, mamma."
"Mitte midagi ei saa sa aru," vaidles Karin tütrele vastu. "Mõista ometi ükskord: mitte see pole halb, et papa sööb terve hapu kurgi korraga ära ja rüüpab taldrikult veel soolveetilga peale, öeldes, ah kui hea, ah kui hapu, ah kui soolane, ah kui karastav. Saad aru, sest pole midagi, las papa sööb ja rüüpab ning kiidab. Aga ära sina söö, sest sina oled alles väike ja oled pealegi veel tütarlaps ning tütarlapsel pole viisakas korraga niipalju haput kurki süüa ega taldrikult soolvett peale rüübata. Fui, see on hirmus inetu ja viisakuseta. Tütarlapsed ei tee seda kunagi." (XXIII ptk)


  • Caroline klõbistas erutatult portselani ja lauahõbedaga. Ta polnud harjunud võõraksjäänud onudele teed valama.
"Loodan, et teil on siin lõbus," ütles onu Charles teetassi vastu võttes. "Ja vabandage mind, kui ma ei söö alati koos teiega. Mul on üks töö käsil... see tähendab, kirjutan üht raamatut," seletas ta.
"Kui lõbus!" ütlesid kõik peale Caroline'i, kes parajasti oli teemasina juures oma kätt kõrvetanud; ja Charles küsis:
"Millest?"
"Nõidusest... või õigemini ühest nõidusharust," vastas onu. "Mõtlesin sellele pealkirjaks panna "Lühike ülevaade sugestiooni psühholoogilisest ja füsioloogilisest osast nõndanimetatud nõiduses"."
"Kõlab huvitavalt; vähemalt ma arvan, et see oleks huvitav, kui ma sellest midagi teaksin," ütles Caroline, katsudes ühtlasi olla otsekohene ja viisakas. (lk 14-15)
    • Edith Nesbit, "Imeline aed", tlk Anna Mägi, Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus, 2001


  • Siis otsustas õpetaja rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda.
"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen daam?"
"Kas sa mõtled sihukest, kellel on loor näo ees ja selle all kolm lõualotti?"
"Ma mõtlen niisugust daami, kes teab alati, kuidas peab käituma, ning on alati viisakas ja hea kasvatusega. Tõeliselt peent daami — kas sa ei tahaks selleks saada?"
"Selle üle kannatab järele mõelda," arvas Pipi. "Sest saad aru, õpetaja, ma olen justkui juba otsustanud, et hakkan suureks saades mereröövliks."


  • Ühel päeval kuulis ema pealt, kuidas üks meile külla sõitnud laps ütles põlglikult söögitoa teenijannale: "Teie olete ju tühipaljas teenija!" ja ema noomis ta otsekohe läbi.
"Et ma sind enam kunagi ei kuuleks teenijaga niimoodi rääkivat. Teenijaid tuleb kohelda suurima viisakusega. Nad teevad kvalifitseeritud tööd, millega sina ilma pikaajalise väljaõppeta ise üldse toime ei tuleks. Ja pea seda meeles, et nad ei saa sulle samaga vastata. Sa pead alati olema viisakas inimeste vastu, kelle seisund ei luba neil olla sinu vastu jäme. Kui sina oled ebaviisakas, siis nad põlgavad sind, ja täie õigusega, sest sina pole käitunud daamina." (lk 29)
    • Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Tallinn: Sinisukk, 1996, lk 164


  • Jaspisel oli komme rääkimise ajal muiata ning see sundis Gedi tema viisakates sõnades peidetud pilget otsima. "Kas siis riie teeb maagi?" küsis ta pahuralt.
"Ei," vastas vanem poiss. "Kuigi ma olen kuulnud, et kombed teevad mehe."


  • Miski siin päikese all ei ole nii groteskne kui külm euroopalik viisakus, mis on teostunud kolmandas ja neljandas maailmas.


  • Peagi tulid teenijad sooja- ja külmaveekannudega ning puuvilja ja juustu täis vaagnaga. Manitsedes ennast, et need "teenijad" võivad olla parema päritoluga kui mina ise, kohtlesin ma neid suure viisakusega ning mõtlesin hiljem endamisi, kas polegi see mitte harmoonilise majapidamise saladus, et nii teenijat kui kuningat koheldakse võrdse viisakusega. (lk 437–438)
    • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Tallinn: Varrak, 2000


  • Kui Selachii ja Venturi oleksid olnud mägilaste hõimud, siis oleks nende vahel käinud ainult üks vihavaen ja võitlus; kuna nad kuulusid aga linna juhtivate suguvõsade hulka, olid nad teineteise vastu verdtarretavalt, raevukalt, jäiselt viisakad, alati kui seltskondlik saatus nad koos olema sundis.
    • Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2008, lk 299


  • Teadust on pikka aega korraldanud inimesed, kes ei ole justkui üldse järele mõelnud, mis on teaduse roll ühiskonnas ja milline on eri teaduste omavaheline suhe. Seda võib nimetada ebapädevuseks. Otsene vastutus olukorra eest on haridus- ja teadusministeeriumil, ent ka ülikooli­del endil. Rida väljapaistvaid teadlasi on regulaarselt protestinud, aga oleks vaja olnud luua humanitaarteadlaste ühisrin­ne, st teostada jõudu, kuid humanitaarid püüavad läbi ajada sõnaga, viisakalt. Oma eriala tõttu ei suuda nad uskuda, et trükitud teksti ei loeta või sellest ei saada aru. Piinlik oleks uskuda oma partnerist, et ta ei oska lugeda.


  • Hea Mart Helme! [---] Näiteks vaadake siia! See siin on pikkpeeter, see asub nimetissõrme ja nimetamatsi vahel. Aga teie viidatud globalistlik, liberaalne läänemaailm on andnud sellele žestile teistsuguse tähenduse. Tõesti, minu lapsed seda tähendust ei tea. Nende jaoks võib pikkpeeter olla pikkpeeter, me ei saa sellest mitte midagi muud välja lugeda, aga sellise žesti tegemine valitsusliikme suhtes oleks minu poolt äärmiselt ebaviisakas. Kui ma seda žesti ei tee, ei ole tegemist enesetsensuuriga, see on elementaarne viisakus, see on kokkulepitud reeglite ja tähenduste austamine. Tähendused võivad aja jooksul muutuda. Mul on tunne, et te ei saa sellest aru, ja sellest on väga kahju.


  • Loodetavasti jääb viisaka käitumise malliks teistest hoolimine, see, et haigena ei käida väljas ega köhita end tervena tundeski siseruumides õhku. Viirushaiguste hooajal distantsi hoidmine jääb ehk samuti normiks. Seesugune hoiak säästaks igal aastal elusid, tervist, töö- ja koolitunde ning raviraha.


  • Sa võid olla vastu ja töötada vastu, aga seda tehes ei pea olema mats ja mölakas. Võib rääkida viisakalt ning vastasesse võib suhtuda lugupidavalt.
    • Hindrek Riikoja, "Miks raiskame 750 000 eurot?", rubriik: Arvamus, Maaleht, 14. september 2023, lk 3

Luule[muuda]

Riimiga laul on ilus ja sügav,
riimita ilus ja — sügavam.
Viisakas neiu on ilus,
punastav — ilusam!


Võib-olla oli Fortinil
kargem kirjutada
vaiksetest rõhujatest, kes räägivad telefoniga,
viisakad röövlid annavad
kahtlemata šikimaid kujundeid.


Rohelised ürdid
kitsejuustuga, vana Brie koos
väikese potsiku maasikamoosiga,
viimast hapukirssi hoidsime viisakalt,
lükates seda teineteise taldrikule, öeldes,
Ei, see on sulle. Aga see on nii hea. Ei, see on sulle.
Kuidas ma viimaks sellele lõpu tegin, korjasin selle
taldrikult ja torkasin endale suhu.
Kui hea see maitses: nii magus ja nii hapu.
Kui hea see tundus: tahta midagi ja
teeselda, et sa ei taha, ja see ikkagi saada.