Tõde ja õigus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Edward von Lõngus, "Seal ta ongi, see Vargamäe".

"Tõde ja õigus" on A. H. Tammsaare kirjutatud romaan.

  • Kõik aimasid, et sõnu ei kuulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik.


"Tõde ja õigus" I (1926)[muuda]

Väljaanne: "Tõde ja õigus I", Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1974

  • "Seal ta ongi, see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. "Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Taga pere. Paremat kätt see männitukk seal kõrgel mäe otsas on meie oma: igavesed vanad jändrikud teised, mõned poolkuivad juba."
  • Päivi saab vaene inimene igal pool näha.
  • Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele.
  • Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.
"Sina oled seda teind ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel."
Need olid kurvad sõnad, nii kurvad, et vana Andres poleks kunagi võinud arvata, kuidas küll noor Andres võib nii kurbi sõnu rääkida, sõites ühes isaga Vargamäelt alla. Neid sõnu kuuldes muutus vana Andres nagu veel palju vanemaks ja vimmakamaks, nii et kui poeg silmad temale heitis, tal isast kahju hakkas. Sellepärast ütles ta:
"Aga kes seda siiski teab, inimene mõtleb, jumal juhib."
"Nojah, ega jumala vastu saa," oli ka isa nõus, sest see oli see põhjatu tõrs, kuhu võis kallata kogu maailma mure ja kurbuse, ilma et see kunagi täis saaks. Oli suur meistritöö, see murede ja nukruse surutõrs ja Vargamäe vana Andres aina imetles teda. Selles imetluses ta poja kõrval vankrilgi istus, kui sõitis vallamaja poole.

"Tõde ja õigus" II[muuda]

  • Hobusevargastki saab veel asja, kui aga õigest otsast pääle hakata.
  • Maal on veel ausust, maal on meie rahva tulevik.
  • Tõde haavab, tõde pole inimesele tarvis.
  • Usk tõstab mäed iseseisvalt, mitte Jumala abiga.
  • Kui teil kunagi elus on mõni suur unistus, siis teostage ta ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis loobuge, alistuge, aga ärge lootke teistele.
  • Õigeuskliku inimese peatunnuseks on, et ta võitleb iseenda vastu.
  • Naised ja jumalad, need on need tõsised kurjad vaimud mehe kaelas.
  • Mehed surevad ära, kui neid armastatakse, surevad kui kärbsed armastuse kätte.
  • Õpi rahaga ümber käima, sest isamaad ja raha peab armastama.

"Tõde ja õigus" III[muuda]

  • Nuhk on ikka oma inimene, kes pääseb igale poole, kes teab ja tunneb kõik.
  • See ongi, mis ajab hirmu peale. Inimese tujukus. Kannatab sajandid, ja siis korraga enam ei kannata.
  • Korralik inimene ei huvita kedagi, tema ei ärata hirmu ega armu.
  • Üks miljon magab pidutujus ja teine miljon ronib pidutujus aknast sisse ning asutab sotsialismi või kommunismi.

"Tõde ja õigus" IV[muuda]

  • Mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees.
  • Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees.
  • Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne.
  • Suurim õnn armastus.
  • Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu.
  • Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.
  • Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise.
  • Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad. et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks.
  • Mida rohkem naised õpivad mõtlema, seda vähem saavad nad tunda, mis on tõeline armastus.

"Tõde ja õigus" V[muuda]

  • Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang.
  • Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. Aga vana, kuhu saab tema? Ei kuhugi! Tal pole enam õiget silma ega kõrva.
  • Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: