Mine sisu juurde

Portugal

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]
  • Lissabonis nägin esmakordselt kolooniate pahupoolt. Portugali kolooniast Lourenpo Marquesist pöördusid väed tagasi, haavatud ja kollapalavikku põdenud sõdurid. Nad võeti pidulikult vastu, kohale ilmusid õukond ja diplomaatiline korpus. Sadamas seisid hästi riietatud ja toidetud terved inimesed, ümbritsedes aukartlikult ilusat kuningannat ja paksu kuningat, laevadelt aga tulid kollased varjud, kurnatud, metsikust kliimast pargitud, paljud kõndisid kõikudes, teisi kanti, oli ka lihtsaid naisi, kes kibedasti nutsid, sest nende poegi polnud tagasipöördujate hulgas. Mäletan, et koduteel ütles isa pilkavalt: "Kolooniate õnnistus."


  • "Nojah, aga mõtle ometi, kui paha on olla nii rumal. Kui sa suureks saad ja keegi sinult näiteks küsib, mis on Portugali pealinn, siis sa ei oskagi talle vastata."
"Muidugi oskan ma vastata," ütles Pipi. "Ma vastan lihtsalt niimoodi: "Kui sa nii õudselt teada tahad, mis on Portugali pealinna nimi, eks kirjuta otse Portugali ja küsi järele!""
"Aga kas sa siis ei arva, et on ebameeldiv, kui sa ise seda ei tea?"
"Võib ju olla," vastas Pipi. "Küllap ma lesin vahetevahel õhtuti ärkvel ja muudkui juurdlen: kuidas on ometi Portugali pealinna nimi. Aga inimesel ei saa ju kogu aeg lõbus olla," väitis ta ning kasvatas korraks tiritamme. "Pealegi olen ma isaga Lissabonis käinud," jätkas ta, pea alaspidi, sest ta oskas ka niimoodi rääkida.
  • Astrid Lindgren, "Pipi Pikksuka lood", tlk Vladimir Beekman, 1999, lk 27-28


  • Portugalil on kõikide Kagu-Aasia kaupade monopol. Ta muutub jõukaks, tugevaks ja mõjuvõimsaks. India mere maadest kuhjuvad varandused Lissaboni. Kaubaks loetakse ka Aafrikast jahisaagina saadud inimesi, keda nende musta nahavärvi tõttu üldse inimsoo hulka ei arvata. Neid aetakse taga, püütakse ja pannakse ahelaisse, müüakse ja ostetakse turgudel ning koheldakse kui loomi, keda ainult siis tasub hoida, kui tema eest on raha makstud. Austust vääriv on olla kaupmees Kagu-Aasias. Tolle aja kõige tasuvam äri on aga orjakauplemine. Tajos heidavad ankru kõikide Euroopa riikide kaubalaevad. Äri õitseb ja hinnad määravad portugallased.
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 58


  • Luuletaja Ovidius pagendati räpasesse Musta mere äärsesse sadamalinna. Kuningas George'i aegne Inglismaa saatis oma taskuvargad ja röövlid Austraaliasse. XIX sajandi Prantsusmaalt saadeti süüdi mõistetud kurjategijad Prantsuse Guajaanasse. Portugal saatis oma soovimatu kontingendi Mosambiiki.

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel