Mine sisu juurde

Kiil

Allikas: Vikitsitaadid
Michaelina Wautier, "Lillekimp kiiliga" (1652)
Adelheid Dietrich, "Lillevaikelu" (1867)
Anthonore Christensen "Vesiroosid" (1888)
Józef Mehoffer, "Kummaline aed", (1903)

Kiil on kiililiste ehk odonaatide (Odonata) seltsi kuuluv putukas. Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised Eesti suurimad putukad. Maailmas elab 5680 liiki kiile, Eestis 62.


Proosa

[muuda]
  • ...kus iganes sa oled, leiad sa eest päikese, rohulible, kiili keerutused. Julgus seisneb selles, et jääda koju, looduse juurde, mis ei hooli meie õnnetustest. Igas tolmuteras peitub millegi imetabase hing.
    • Joan Miró, noomides kunstikriitik Georges Duthuit'd; "Où allez-vous Miró?" ("Kuhu sa lähed, Miró?"), Georges Duthuit, Cahiers d'Art 11, nr 8-10, 1936


  • Kes iganes see laps oli olnud, kel oli suurejooneline hoiak, võttis ta lõpuks kuulda vanemate, õpetajate, valitsuste, religioonide ja seaduste manitsusi: "Muuda nüüd, palun, oma hoiakut, noormees." Seda laste moondumist - nii-öelda vilkaist kiilidest veepinnale kleepuvaiks ussikesteks, kes libisevad aeglaselt allavoolu - jälgib ühiskond uhkusega ja Jumal õudusega, mis on fantaasiarikas viis öelda, et mulle ei meeldi, kui lapsed viskavad oma tõe ära pelgalt seepärast, et turul ei maksa see punast krossigi.


Luule

[muuda]

Siis vaikuse saeb pooleks kiil
kui angerjad kirjutavad oma nimed põhjaliiva
kui koidik ergastab jõe mälu

ja suured sõnajalalained noogutavad mere hääle taktis


Piki karusmarja-, sõstrapõõsa ridu
tantsib herilasi, liblikaid ja kiile.
Piki tubaka- ja tatrapõllu siile
peavad mesilinnud suvist suirapidu.

  • Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel" (1974), lk 46


veel on suvi vananaiste suvi
lehtede ja rohu maailm ruskab
istun trepil ja see värv ei toogi
hinge täna roostetusetuska

ainult imestust see hõõgumine
viimseni on muutnud sinikiilid
punasteks ja kas siis tõesti nii
nii rõõmsalt surm neis lähemale hiilib

  • Viiu Härm, "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35


tuul tuli taga päike läks ees
kui ma kõndisin selle päeva sees

mille sees ringi lendas veel kiil
õunapuude alla jalutas siil

  • Viiu Härm, "*tuul tuli taga päike läks ees...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 37