Mine sisu juurde

Hirmutamine

Allikas: Vikitsitaadid
George Clausen, "Linde hirmutamas" (1887)

Hirmutamine on hirmu tekitamine, olgu siis kelleski teises või iseendas.

Proosa[muuda]

  • Kõik olid väga elevil ning rahutud, sest kuuldused koduvana tädist ja tema iseloomust olid juba jõudnud levida üle kogu maa. Peale selle tekitas põhjendatult hirmu ka arvamus, et pleektatsud laostavad riigi ja söövad nahka Üllatuste aia. Ometigi ei öelnud keegi selle kohta sõnakestki noorpaarile, kes vahetas rahuliku südamega isekeskis nööpe.
"Kas teie arvates on võimalik teda minema kohutada fosfori või vaiguse niidiga?" küsis minu tont, kes istus ja Kohmloomale surnupealuudega teekannusoojendajat parajasti välja õmbles.
"Ei, teda küll mitte," vastasin mornilt.



"Ei, dee on ainult politsei karjumine!" lõugas Detritus. "Kui tahad vägivallaga proovi teha, diis mulle sobib!"
Igneous üritas Porgandilt abi otsida. "Nii pole õige, tal on ametimärk, ta hirmutab mind, nii ei tohi teha," ütles ta.
Porgand noogutas. Tema silmis oli helk, mida Igneous oleks pidanud juba märkama. "Täiesti õige," nõustus ta. "Seersant Detritus?"
"Härra kapten?"
"Meil kõigil on olnud raske päev. Te olete tänaseks vabastatud."
"Selge, härra kapten!" hüüdis Detritus tähelepanuväärse innuga. Ta võttis ametimärgi eest ja pani hoolikalt maha. Siis hakkas ta turvist seljast ajama.
"Vaata seda niimoodi," ütles Porgand. "Me ei tee elu, me lihtsalt anname elule koha, kus ta olla saab." (lk 290)