Disharmoonia

Jacob Jordaens Peter Paul Rubensi järgi, "Kuldne õun" (1630ndad), Eris ajab jumalad tülli, visates nende sekka kuldse õuna kirjaga "Kõige kaunimale".

William Quiller Orchardson, "Esimene pilv" (1887)

Proosa

• Paljud abielutülid tulevad sellest, et nõutakse, et mees mõistataks ära armastuse, mille väljaütlemiseks ollakse kas liiga uhke või liiga häbelik. (lk 47)
• Abielus soovib kumbki pool, et teine hakkaks olema kohusetundlik ja üllas, siis on ta lahkelt valmis samaga vastama, andma omalt poolt koguni rohkem, kui talle antakse; kuid selle tahtmise varjus tülitsevad mõlemad muudkui edasi ja kumbki ei tee sellega algust. (lk 55)
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 36/2004

• Tajudes me ehitame, võtame vastu mõned vihjed ja heidame kõrvale teised. Kõige vastuvõetavamad on niisugused vihjed, mis sobituvad ehitatavasse mustrisse kõige hõlpsamini. Mitmetähenduslikke vihjeid kiputakse käsitlema nii, nagu harmoneeruksid need ülejäänud mustriga. Ebakõlalist kiputakse kõrvale heitma. Kui need siiski vastu võetakse, tuleb eelduste struktuuri modifitseerida.
  • Mary Douglas, "Puhtus ja oht", tlk Triinu Pakk, 2015, lk 91-92

• Möödus tunde, enne kui George uinus. See oli esimene öö paljude aastate jooksul, kus tal oli magamisega raskusi. Ta oli ikka veel vihane, seda küll, kuid ta tundis end ebamugavalt vana Smoke'iga sassiläinud vahekorra pärast, sellepärast, et ta oli vanameest reetnud. Kuid kõigi nende tunnete taga oli veel midagi muud — uuesti tundis ta, et on olemas mingi vastuolu, mingi ebakõla, ja see avaldus temas ägeda ärritusena — just nagu oleks vaiksesse vette kallatud mingit käärimapanevat kemikaali. Ta oli talumatult rahutu ja ta liikmed tõmblesid. Paistis, nagu oleks väljaspool teda midagi suurt ja väljakutsuvat, mis talle ütles: "Aga kuidas mõtled sa minust lahti saada?" Ainult sellele väljakutsele selga pöörates suutis ta viimaks magama jääda.
  • Doris Lessing, "Leopardi-George", rmt: "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tlk Valda Raud, 1957, lk 35

Draama

JULIA: On lõoke see, kes nõnda võltsib viisi
ja ebakõla kriiskab kimedalt!
Lõol, öeldakse, on lahke lõõritus -
see pole tõsi: meid ta laulab lahku!
Lõo vahetanud silmad konnaga -
oh, oleksid nad vahetand ka hääled!
See hääl ju hirmutab käed kätest lahti -
ao jahisarv ei anna sulle mahti.
Nüüd mine! Valgeks, valgeks läheb õu!
ROMEO: Ah, valgeks! Süngeks, süngeks muutub põu!

• William Shakespeare, "Romeo ja Julia", III vaatus, V stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1090