Marina Silva

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Marina Silva

Marina Silva (Maria Osmarina Marina Silva Vaz de Lima; sündinud 8. veebruaril 1958 Breu Velhos Acre osariigis Brasiilias[1]) on Brasiilia keskkonnakaitsja ja poliitik. Ta oli Brasiilia senaator 1995-2011 (olles ühtaegu noorim senaator ja esimene kautšukikorjajast senaator), keskkonnaminister 2003-2008 ning kandidaat kõigil järgnenud presidendivalimistel.


  • [Eelmise presidendi Luis da Silva lubadusest kandideerida järgmistel valimistel hoolimata vanglakaristusest:] Seadust ei saa kohandada inimestega, inimesed peavad kohanema seadusega.
  • The law can't be adapted to people. People have to adapt to the law.

Intervjuud[muuda]

  • Samal ajal, kui mitmed maailma maad 2008. aastal alanud kriisi vältel tegid ära oma kodutöö, et kasvatada muskleid ja naasta kasvu juurde, alahindas Brasiilia sellane valitsus kriisi suurust. Ja seda alahinnates ei teinud valitsus, mida pidanuks tegema. Nüüd, kui kõik teised hakkavad kriisist taastuma, kannatab Brasiilia tagajärgede all.
  • [Brasiilia massilistest tänavaprotestidest 2013. aastal:] Ühiskond näitas, et Brasiilias ja maailmas on toimumas suur muutus. Esile kerkib uus poliitiline loom. See uus poliitiline loom ei liigu enam tavapärasel viisil, nii et teda suunaksid parteid, ametiühingud, MTÜd või karismaatilised juhid. See uus poliitiline loom, kes mobiliseerub kogu maailmas, USAs, Euroopas, Aasias, Brasiilias, on toimunud tehnoloogiliste muutuste vili, mis andsid inimestele otseühenduse, nagu see toimub internetis. Nad on loojad, nad on käivitajad, nad on protagonistid, nad on inimesed, kes ei taha olla poliitilised pealtvaatajad, nad tahavad võtta endale poliitilise rolli, ise elada ja kogeda.
  • [Lapsepõlvest kautšukikogujate perekonnas Amazonase vihmametsas:] See oli väga tähendusväärne elu, milles oli palju raskusi, kuid samal ajal ka palju vabadust, palju loovust, palju õppimist ja palju kiindumust. Ma olin väga innustatud laps. Meid oli kaheksa õde-venda. Koos minuga seitse naist ja üks mees - aga mu vend oli üks nooremaist. Neljandast eluaastast alates kasvatas mind järgmised viis aastat vanaema majas keset metsa, vaiadel seisvas puust onnis, mis asus umbes 15 minuti kaugusel mu isa onnist.
  • Kui ma 16-aastaselt metsast lahkusin, olin ma tänapäeva kirjaoskuse mõttes kirjaoskamatu, kuid loodusloos oli mul juba doktorikraad. Ma õppisin palju oma vanaemalt, kes oli traditsiooniline ämmaemand. Ma õppisin palju oma šamaanist onult. Ma õppisin palju oma isalt. Ma õppisin palju metsalt. See oli minu maailm.
  • Brasiilial on olnud kliimaläbirääkimistele kohutav mõju. See kaasnes negatiivsete vaadetega kliimamuutustele ja negatiivsete tegudega. Praegu toimub riigis vägivald keskkonnakaitsjate juhtide vastu ning ühiskonnajuhtide kriminaliseerumine. Bolsonaro lõi Ladina-Ameerika jaoks soovimatu olukorra.
  • Mulle ei meeldi sõna "ambitsioon", see häirib mind. See seostub millegi negatiivsega ja ambitsioonide puudumise tõttu olemegi praeguses olukorras. Aga selle termini lõid kliimamuutuse jaoks inimesed, kes räägivad turgudest soosivalt. Tegelikult on meil vaja suuremat pühendumust vee, metsade ja elurikkuse kaitsele. Ülemaailmne kontekst on väga negatiivne, vaja on rohkem pühendumust kõigilt riikidelt. Poliitiline kriis Ladina-Ameerikas on seotud parempoolsete laienemisega, mis tekitab kliimaambitsioonidele probleeme.
  • Vägivald, mis tapab pärismaiseid inimesi, toimub majandustegevuste kaudu, mis toodavad süsinikuemissioone ja kahjustavad elurikkust.
  • Minu nägemus Ladina-Ameerikast on murelik. Ühel pool on neoliberaalsed vasakpoolsed ja teised poliitikad, kuid puudub kompromiss ühiskondlike ja keskkonnaprobleemide asjus. Kaks gruppi suurendavad polariseerumist. Meie demokraatia lahjeneb. Me vajame oma regioonis poliitikaid, mida suunavad põhimõtted ja väärtused. Keskkond, pärismaiste rahvaste kaitse ja demokraatia tugevdamine on põhimõtted ja väärtused, mis ei ole läbiräägitavad, võitku siis vasakpoolsed või parempoolsed.
  • Ajal, mil ma 2003. aastal keskkonnaministri koha vastu võtsin, kasvas metsatustamine järsult. Metsatustamise kontrolli alla saamiseks ja ärahoidmiseks Amasoonias oli vaja kolmeharulist plaani: võitlust illegaalsete tavadega, maaomandi probleemide reguleerimist ning tuge jätkusuutlikele tegevustele, mis lubaksid piirkonnal minna üle teisele mudelile. [---] 10 aastaga suutsime kahandada metsatustamist 83%, takistades umbes 4 miljardil tonnil CO2-l atmosfääri jõuda. Ja samal ajal kasvas majandus aastas keskmiselt 4% ning agrotööstussektor ise üle 2%. Esimest korda oli meil paigas poliitika, mis suutis metsatustamist vähendada, tegeldes struktuuridega, mis sel üldse toimuda lasid. [---] Kõige selle tõttu võime öelda, et meie metsatustamises oli struktuurne langus. See näitab, et praegu toimuv ei tulene oskusteabe, institutsioonide või tehniliste teadmiste puudumisest. See on poliitiline otsus ja eetilise püüu puudumine kaitsta loodusressursse ja kohalikke kogukondi - või isegi Brasiilia enda majanduslikke, ühiskondlikke ja keskkonnahuve.
  • Hiljutine küsitlus näitas, et 10 brasiillasest üheksa on Amasooniat hävitavate poliitikate vastu. See on väga tähtis. Rahvusvaheline avalik arvamus on samuti oluline. Kuid surve võib tõhusalt mõjuda ainult siis, kui see tuleb agrotööstuselt. Ja nemad ei tee, mida nad peaksid tegema.
Ei piisa ühisavaldustest koos MTÜde ja teaduskogukonnaga, mis juba nõustuvad, et Amasooniat tuleb kaitsta. [---] Nii et meil on sektor, mis suudab olukorda mõjutada, ja see on agrotööstus. Nad ei saa pugeda peitu, kui kaalul on Brasiilia ühiskondlikud, keskonna- ja majandushuvid, samamoodi kui meie diplomaatilised sidemed ja rahvusvahelised lubadused.
  • Kuni 1990ndate aastateni oli Brasiilia keskkonnaküsimustes kuritegelik, kuid vähemalt oli meie presidentidel selle pärast piinlik ja kui midagi juhtus, siis nad sekkusid. Piinlikkus, nagu me nüüd teame, on väärtuslik. Sest need, kes on praegu ametis, piinlikkust ei tunne.
  • Amazonase vihmamets ei ole nagu Atlandi-äärne mets, mis omapäi jäetuna iseenesest taastub. Amasoonias tuleb kõik tagasi uuel kujul. Isegi tuhande aasta pärast on seal teistsugune taimestik. Kas sellele mõtlemine ei tee kurvaks? Kaotus on korvamatu.
  • [Ajakirjanik:] Kuidas te selgitate välismaisele lugejaskonnale, miks valiti riigis, kus 90% on metsatustamise vastu, ametisse president, kellel on niisugused poliitikad?
[Marina Silva:] Samamoodi, nagu siis, kui te küsiksite ühendriiklaselt, kuidas saab riik, mis kaitseb kõigi inimeste vabadust, elada sellise presidendiga nagu Trump? Need on paradoksid, millega me silmitsi seisame. Ja keskkonda on kerge kaitsta, kui see on teiste inimeste keskkond. Brasiillastel on kerge kritiseerida ühendriiklasi, kuna nad sõidavad liiga palju autoga ja põletavad palju fossiilkütuseid. Sellepärast ongi minu moto: juhime eeskujuga. Kui Brasiilia suudaks vähendada metsatulekahjusid, mis on meie peamine CO2-emissioonide allikas, oleks see juba suur panus.
  • Tänapäeval tuleb enamik meile nähtavaid alternatiive uue küllusetsükli jaoks - majanduslikke ja ühiskondlikke ja keskkondlikke - kogu planeedil kujunevast ühiskondlikust ja keskkondlikust oskusteabest. Kuna meie Maa on lõplik, peame asjadest teisiti mõtlema. Me peame liitma majanduse ja ökoloogia samasse võrrandisse. Ja arengumudel, mida me Brasiilia jaoks tahame, on selline, mis lubab meil olla ühtaegu majanduslikult õitsev, ühiskondlikult õiglane, poliitiliselt demokraatlik, keskkondlikult jätkusuutlik ja kultuuriliselt mitmekesine. See on uus standard, uus ideaal.
See agenda edeneb üksnes siis, kui me oleme järjekindlad. See on järjekindlus teaduses ja järjekindlus inimestes, kes on juba mõistnud - ettevõtjad, riigiametnikud, teadlased. Vaid järjekindlus kõiges selles mõjutab olukorda.