Mine sisu juurde

Aseaine

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Surrogaat)


Proosa

[muuda]
  • Purjusolek toob inimese kõledast perifeeriast otse säravasse keskusesse ja teeb ta hetkeks tõega üheks. Mitte ainult rikutuse tõttu ei ahvatle inimesi alkohol. Vaeste ja harimatute jaoks on alkoholiuim sümfooniakontserdi ja kirjanduse aseaine, ta on osa elu müsteeriumist ja tragöödiast, tema põgusaid hetki peavad paljud suurepärasteks, kuid tervikuna on see siiski allakäik. Joobnud teadvus on osake müstilisest teadvusest ning meie lõpparvamus selle kohta peab kajastuma ka meie arvamuses terviku kohta.
  • William James, "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013, lk 396


  • Esimene mulje Alžiirist on pimestav valendus, mida kroonib kõrgel künkal asuva suure kiriku särav kuld: Notre-Dame d'Afrique. Olin õnnelik. Oriendi vastupandamatu võlu lummas mind. Ta pole minust kunagi lahkunud, veel tänapäevalgi on Põhi minu jaoks vaid elu aseaine, päike, taevas, lilled — kõik on aseaine, värvitu ja nukker.


  • Boy Staunton tegi Suure Depressiooni ajal hiiglapalju raha, sest ta müütas laialt lohutust. Kui mees on omadega hädas, kipub ta iga saadud senti raiskama kohvi ja pirukate peale. Suhkur kohvis oli Boy suhkur, pirukad olid tema pirukad. /---/ Mägede kaupa odavaid kondiitritooteid, kompvekke, suupisteid, kukleid, küpsiseid ja tavalist peensuhkrut, nende kõrvale järvede kaupa iga tuntud puuvilja keemilise aseainega maitsestatud magusat kihisevat vett, mille kõige taga seisis Boy Staunton, ehkki teadsid seda vähesed.


  • Kuigi tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja vägivald võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.


  • Mälu, arvan ma, on selle saba aseaine, millest me evolutsiooni õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti surmale.
    • Joseph Brodsky, "Täiel määral mitte keegi", tlk Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt, LR 27/28 1991, lk 21


  • Inimeste vahel ei ole täiuslikku kooselu. Pole mingeid viiuleid, kui armastatud inimene mind suudleb. Hollywoodi "HAPPY ENDING" on surrogaat, millele elus vastet ei leidu. Unelmate maailm, mis on ohtlik, kuna sind sunnitakse marssima alatasa uute viiside taktis. Täies usus, et seekord on leitud "see õige".


  • "Juba üks hammustus on liiast?" kordas Vimes. Ta tundis selle moonutatud mantra ära. "Kas te olete... karsklane?"
"Nüüd juba peaaegu neli aastat."
"Verd üldse ei joo?"
"lkka. Loomade ferd. See on nende fastu palju leebem, kui neid tappa, fõi mis teie arvate? Loomulikult teeb hammustus nad faguraks, aga ausalt öeldes pole niikuinii tõenäoline, et mõni lehm Aasta Helgeima Pea auhinna fõidaks. Seni ei ole ma sisse fajunud, härra Fimes."
"Tagasi vajunud. Meie ütleme "tagasi vajunud"," lausus Vimes nõrgalt. "Ja... kas see asendab inimverd?"
"Nagu limonaad asendab fiskit. Uskuge mind. Kuid intelligentne mõistus fõib leida... aseaine."



  • Paratamatult jääb mulje, et Elo Tuglas jälgis mu vanemate lahutust ja Tuglaste enda kodus toimuvaid pidevaid, lõpuks lausa igapäevaseid Aadu Hindi etteasteid samamoodi, nagu tänapäeval nauditakse kire- ja mõrvaseriaale. Näib, et see oli proua Elole otsekui Türgi seriaalide ja "Bold and Beautifuli" aseaine, igal juhul täiesti tasuta meelelahutus, mis Tuglastele otse koju kätte tuli.
    • Eeva Park, "Minu kuninglikud kaelkirjakud", Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 95