Küpsis

Proosa[muuda]

Taewataat tegi inimese mullast, aga daanlase tegi ta suhkrust. Ja Hans Kaspar Jebbeseni oli ta iseäranis magusast suhkrust teinud, sõtkudes alkoholi käekasteks tarwitades. Kui magusad peawad weel Daani Eewad olema! olen ma sagedaste mõelnud, sest need on suhkrust ja rõõsast koorest tehtud.

Daanlane, kellel süüa on, sööb wähemast wiis korda päewas, ja mida ta sööb, sellest on neli wiiendikku suhkurdatud. Magusad on ta leemed ja magusad ta pudrud, magus ta liha, magus ta kala, magus ta salat — kõik magus isegi hapu kurgini ja hapendatud heeringani! Ja mida puhas suhkur ei magusta, seda magustawad magusad marjad ja puuwiljad — sa leiad neid leeme ja pudru seest niihästi kui küpsise ja kaste seest.

Eduard Vilde, "Lunastus", 6. peatükk

Vanaema Baby Suggs oli surnud, pojad Howard ja Buglar olid kolmeteistkümnendal eluaastal kodunt põgenenud: Buglar siis, kui peegel üksnes sellesse vaatamisest kildudeks purunes; Howard tookord, kui koogile väikesed käejäljed tekkisid. Sellest piisas mõlemale; kumbki ei ihanud enam näha kastrulitäit kikerherneid põrandal hunnikus auramas ega murendatud küpsiste rida lävepaku taha ulatumas.
- Toni Morrison, "Armas", tlk Kalevi Kvell ja Krista Kaer, 1997, lk 9

Boy Staunton tegi Suure Depressiooni ajal hiiglapalju raha, sest ta müütas laialt lohutust. Kui mees on omadega hädas, kipub ta iga saadud senti raiskama kohvi ja pirukate peale. Suhkur kohvis oli Boy suhkur, pirukad olid tema pirukad. /---/ Mägede kaupa odavaid kondiitritooteid, kompvekke, suupisteid, kukleid, küpsiseid ja tavalist peensuhkrut, nende kõrvale järvede kaupa iga tuntud puuvilja keemilise aseainega maitsestatud magusat kihisevat vett, mille kõige taga seisis Boy Staunton, ehkki teadsid seda vähesed.
- Robertson Davies, "Viies osaline", tlk Mati Soomre, 1990, lk 150

Ta ulatab mulle küpsisekausi. Taanlased väljendavad oma tugevamaid tundeid toiduainete abil.
- Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, 1997, lk 111

Kõik olid tema arvutialastest oskustest vägagi õhinas. Ta veetis oma päevi kustutatud andmeid taastades, viiruseid jälitades, ühel ja teisel teemal PowerPointi esitlusi koostades. Tal oli harva aega oma õige töö jaoks, aga keegi ei nurisenud, kõik tundsid kergendust ülikooli tehnilise abi vältimisest. Ülikooli arvutiseltskond oleks nagu läbi viinud mingisugust omakaitseüksuse eliitoperatsiooni, et kogu informatsiooni suhtuti kui ülisalajasse, ning seda jagati välja vastumeelselt ja alles pärast korduvaid palveid. Inimesed naasid arvutiosakonnast ilmega, nagu oleksid nad just ristiisa juures käinud. Griggi palk oli väiksem kui enne, aga inimesed tõid talle alatihti küpsiseid.
- Karen Joy Fowler, "Jane Austeni raamatuklubi", tlk Krista Eek, 2009, lk 135

Sel hetkel jõudis preili Beedle köögist tagasi, käes taldrik, mille ta ulatas Seene Pisaratele. "Palun ole nii kena ja paku külalistele, kallis tüdruk."

Seene Pisarad võttis taldriku, lükkas selle nagu prooviks Vimesi poole ja ütles midagi, mis meenutas poole tosina kookospähkli veeremist trepist alla, kuid mille sisse olid mingil moel poetatud ka sõnad "teie" ja "sööma" ja "mina tegema". Tema ilme tundus anuv, nagu üritaks ta Vimesile midagi selgeks teha.

Vimes vaatas tüdrukule natuke aega otsa ja mõtles: Aga enne ma sain ju aru. Igatahes tasub proovida. Ta pani silmad kinni - pisut kõhedusttekitav ülesanne, kui sinu ees on pikk nägu, millel on selline lõug. Silmad kindlalt kinni ja üks käsi silmade peal, et ainuski valguseraas ligi ei pääseks, lausus Vimes: "Kas sa ütleksid seda veel korra, noor... preili?" Ja oma pea pimeduses kuulis ta üsna selgelt: "Ma valmistasin täna küpsiseid, härra korra-valv-uur. Ma pesin käsi," lisas tüdruk pabistades. "Küpsised on puhtad ja maitsvad. Seda ma ütlesin ja see on täpne asi." (lk 163)

Härjapõlvlase tehtud küpsised, mõtles Vimes, avas silmad, võttis taldrikult mügarliku, kuid isuäratava küpsise, pani siis silmad jälle kinni ja küsis: "Miks seen nutab?"

Pimeduses kuulis Vimes, kuidas härjapõlvlasetüdruk ahhetas ja ütles siis: "Ta nutab, et tuleks palju seeni juurde. See on kindel." (lk 163)

Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

Sõnapaarist "õnnelik lapsepõlv" on ajapikku saanud nii põhjalikult pruugitud klišee, et suurem osa täiskasvanutest — mina kaasa arvatud — kasutab seda enamasti ainult iroonilise alatooniga. Minu põlvkonna emad ostsid oma lastele küpsisepakke nimega "Õnnelik lapsepõlv" — küpsised olid kandilised ja kõvad, aga nendest sai meisterdada maitsvaid küpsisetorte, ja kui seda tehti koos lastega, siis oligi tõesti juba köögis tunda veidi õnneliku lapsepõlve lõhna, ükskõik mis õhkkond kodust väljaspool valitses.
- Leelo Tungal, "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita" Looming 8/2016

"Ärme nüüd sündmustest ette rutta. Ta läheb homme töötukassasse ja vaatab, mida seal pakkuda on. Praegu ta saab hakkama." Nad rääkisid nii, nagu mind polekski seal. "Ja ta on nutikas. Sa oled ju nutikas, eks ole, kallis? Äkki ta võiks masinakirja õppida. Siis saaks kontoritööle."

Ma istusin ja kuulasin, kuidas vanemad arutasid, millised töökohad sobiksid minu piiratud kvalifikatsiooniga. Tehasetöö, masinaoperaator, saiale või määrija. Thomas vaatas mind suurte ümmarguste silmadega ja ulatas mulle pooliku nätske küpsise.

"Aitäh, Tommo," sosistasin ma hääletult ja sõin selle ära.

JoJo Moyes, "Mina enne sind", tlk Tiina Randus, 2021, 2. trükk, lk 16

Ta mõtles, kas minna välja ja kutsuda naine tuppa. Kui tal on külm, ehk tahaks ta teed juua. Ehk ahvatlevad teda tuli ja küpsised. Magnusel oli natuke küpsiseid järel ja karbis ka tükk ingverikooki. Ta pidas aru, kas naine küpsetab oma tütrele. Arvatavasti mitte, otsustas ta. Ka see on muutunud. Miks peaks keegi enam nii palju vaeva nägema? Suhkru ja margariini kloppimine suures kausis, musta siirupi purgist võetud lusika keeramine. Misjaoks sellega vaeva näha, kui Lerwicki Safeways müüakse aprikoosi-, mandli- ja ingverikooke, mis on täpipealt niisama head nagu tema ema küpsetatud?
- Ann Cleeves, "Ronkmust", tlk Karin Suursalu, 2016, lk 28