Alžiir

Alžiir on Alžeeria pealinn.

Proosa

Esimene mulje Alžiirist on pimestav valendus, mida kroonib kõrgel künkal asuva suure kiriku särav kuld: Notre-Dame d'Afrique. Olin õnnelik. Oriendi vastupandamatu võlu lummas mind. Ta pole minust kunagi lahkunud, veel tänapäevalgi on Põhi minu jaoks vaid elu aseaine, päike, taevas, lilled — kõik on aseaine, värvitu ja nukker.
- Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, LR 48-51/1981, lk 34-35

Kui te saabute Alžiiri videvikus, siis näib teile, et olete sattunud muinasmaale. Teid ümbritsevad kaasaegsed mitmekordsed hooned, neoonreklaamid, elava liiklemisega rahvarohked tänavad. Hoogsalt pulseerivad linna transport-tuiksooned. Kaldateed piiravad kolmekordsed arkaadid. Elektritulede vanikud raamistavad kaarekujulist sadamat. Sadama äärtel komplevad sametist tähistaevast majakate prožektorid. Kui vaadata Alžiiri mere poolt, siis näib teile, et linna on rajanud pilvelõhkujate ehitajad. Terrassidena kerkivad ülespoole ööpimedusse akende helendavad püstkülikud. Mida kaugemale, seda väiksemaks nad muutuvad, kuni viimaks näivad päris pisikeste tinapaberist ruudukestena. Niisugune on Alžiir öösel.

Päeval aga meenutab seesama Alžiir väsinud tantsijannat, kes on endalt heitnud maskeraadikostüümi. Kõigest sellest, mis teid nii väga võlus öösel, on säilinud vaid uhked hotellid, valitsusasutuste paleed ja suurepäraste villade diadeem Alžiiri sadamat piirava hobuseraua keskosas. Ainult tüüpilised rõdud iga maja küljes kinnitavad teile, et see on toosama Alžiir, mis võlus nii väga öösel. Näib, nagu laskuks linn sadama poole, mustusest haisvate kitsaste tänavate poole, äärelinna urgaste ja kehvikute aguli — Kasba — poole, millel on halb kuulsus, sellesama Kasba poole, mida on korduvalt kasutatud dramaatiliste episoodide filmimiseks eksootilise Idamaa elust lavastatavates filmides. (lk 37)

"Romantiline Kasba on tõestanud, et temast jääb tõepoolest hing kinni," kirjutas ühes oma "sensatsioonilises" reportaažis ameerika ajakiri "Life". Need sõnad käisid ülesvõtte kohta, mis kujutas ameerika miljonärist naisturisti, kes hoidis taskurätiga kinni oma nina, et kaitsta end Kasba haisude eest. Ameeriklanna kuulus nende reisijate hulka, kes saabusid Alžiiri moodsa reisiauriku "Caroniaga", sooritades "pikka Aafrika-matka". (lk 38)
- Jiří Hanzelka, Miroslaw Zikmund, "Aafrika: Unelmad ja tegelikkus" I, vene keelest tlk Jüri Piik, 1958