Muinasmaa
Luule
[muuda]Sul on maa
Mul on muinasmaa
Maast saab maaki
ja maagist rauda
ja rauast terast
terasest — valget ristikheina
Muinasmaast — muinasjutte
maagiat ja narritutte
kuldvillaku kerast
ja vahel — sünteetilist leina
- Urve Karuks, "Terasest valget ristikheina", rmt: "Kodakondur", 1976
Proosa
[muuda]- Kes kord Siberi avarust, selle metsamaa ruumi ulatust, looduse ürgjõulist nõidust on tundnud, ei vabane iialgi igatsusest selle muinasmaa järele. Kui igav näib Euroopa pestud ja pühitud loodus peale Siberit!
- Aga ainult - kui poleks neid sääski! Ning neid oli kohutavalt palju. Eriti kevade poole suvel. Võimatu oli kõndida looritamata nägudega, katmata käte ja jalgadega; aknad tuli katta tihedate võrkudega. Sääsed on Siberi karistus. Siberi elanikud määrivad endid põllutöö juures vastikult haisevate määretega. Meie aga kõndisime looridega kaetult ja imetlesime Siberi ilu läbi looriudu. Nõnda näis see meile veel ilusamana. See oli maikuul 1906. aastal. (lk 92)
- Marta Lepp, "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010
Kirjandus
[muuda]- August Gailit, "Muinasmaa"