Antropomorfism

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Louis Wain, "Kolm laulvat kassi" (1925/1939)

Proosa[muuda]

  • Inimene ei taipa iial, kui väga ta kaldub antropomorfismi.
Alati vaid meie silmad, meie kujutlusviisid; loodus teab ise, ilma meieta, mida ta tahab ja mida ta on tahtnud.


  • See oli muidugi mingisugune antropomorfism, käskjala mentaliteet, mis iga asja väärtust hindas selle järgi, kuidas nende dimensioone sai väljendada suuremate või väiksemate mitmekohaliste arvudega - Jumalat kujutati ette kui ühinenud päikesesüsteemide peadirektorit; ta ei saanud mingil juhul tunda kõiki funktsionääre universumi ühes kõige väiksemas asulas. Kentsakas muuseas, et inimesed on peaaegu kaks tuhat aastat tunnistanud, ma usun Jumalat, kõigeväelisemat, maa ja taeva loojat. Ja siis, kui nendeni jõuab, et loodu on tunduvalt suurem, kui nad alguses olid arvanud, siis tõmbuvad nad tagasi - ka kõikväelisusel peab ometi piir olema!
    • Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, lk 238-239