Mine sisu juurde

Epideemia

Allikas: Vikitsitaadid
  • Ma usun, et primitiivse kultuuri praeguse kiire allakäigu põhjusi ei tule kaugelt otsida ning need ei peitu tingimata Euroopa ja Aasia rasside suuremas võimekuses. [---] Lisaks ei olnud haigused, mis tänapäeval laastavad valgetele vastselt avanenud piirkondade elanikkonda, varem nii hävituslikud. Kuna Vana Maailma rahvad olid alati elanud külg külje kõrval ja pidevas omavahelises kokkupuutes, siis põdesid nad ka samu nakkushaigusi. Sissetungiga Ameerikasse ja Polüneesiasse kaasnes aga ka uute taudide levitamine nende maade põliselanike hulgas. Avastustele järgnenud epideemiate põhjustatud kannatused ja hävitustöö on liiga hästi teada, et siin täies mahus kirjeldada. Kõigil juhtudel, kui niigi hõredalt asustatud piirkonda tabab rahvaarvu kahanemine, hävib peaaegu täielikult nii majanduselu kui ka sotsiaalne struktuur ning koos sellega hääbub vaimujõud ja vastupanuvõime. (lk 25-26)
  • Kui eurooplased hiljem hakkasid levima üle mandrite, siis puutusid nad kokku rassidega, kelle elupaigad ei olnud samavõrd soodsad. Rassiliste tüüpide silmatorkavad erinevused, vastavastatud maade eelnenud eraldatusest tulenevad laastavad epideemiad ja tehnoloogiliste protsesside edemus muutsid assimilatsiooni vaevaliseks. Eurooplaste kiire levimine üle kogu Maailma põrmustas kõik paljulubavad alged, mis olid erinevates piirkondades tärganud. (lk 29-30)
    • Franz Boas, "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013
  • Tavaliselt sajab päev enne peaproovi äpardusi nagu küllusesarvest. Trupis puhkevad lausa epideemiatena gripp, angiin, kopsupõletik, pleuriit, pimesoolepõletik ja muud tõved. "Katsuge, kui kõrge palavik mul on?" puhub meespeaosaline nagu teekannu torust autorile kõrva tulist auru. "Ma peaksin minema ja voodisse heitma, vähemalt nädalaks ajaks," kähistab ta, lämbudes köha käes, ning vahib autorit pisaraist märgade ning etteheitvate silmadega nagu tapale viidav ohvritall. (lk 22)
    • Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng". Tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud J. Čapek. Tallinn: Perioodika, 1981, Loomingu Raamatukogu nr 45/46
Vikipeedias leidub artikkel