Algoritm

Proosa

• See sama asi, mis paneb tehisintellekti ja kohvimasina tööle, on algoritm. Aga tänapäeval on algoritmid pigem sellised, et ükskõik kui mitu sammu see matemaatiline tehe seal hüppab, alati on võimalus tagasi minna ja otsustada, miks ta sellise nupule vajutusega sellise kohvi teile tegi. Tehisintellekti algoritmi eristab see, et ta õpib vahepeal ise juurde. Ta kohastab end vastavalt ühiskonnale ja seetõttu ei ole meil võimalik enam jälgida, miks ta midagi tegi. See on see moment, kus meil tuleb hakata mõtlema eetilisele regulatsioonile, et need masinad võtaksid arvesse meie väärtusi.
  • Karmen Turk, intervjuu: Marko Reikop, "Vandeadvokaat Karmen Turk: bordellirobotit pole vaja reguleerida, sest ta pole tehisintellekt", ERR/ETV "Ringvaade", 09.11.2018

• [Inimeste käitumisest Eesti eesistumise üritusel kommi jaganud robotiga:] Täiesti arukad inimesed, selle asemel, et astuda roboti ette ja teha oma selfi ära, pöördusid selle asja poole ja ütlesid: "Tule siia!". See tundub naljakas, aga see on üks, millega me koguaeg kokku puutume, kui inimesed masinatega suhtlevad, ükskõik kas see on esemestatud algoritm või algoritm ise.
  • Kersti Kaljulaid, ettekanne e-riigi konverentsil "UX tulevikku", 8. november 2018; cit. via: Liina Hallik, "Kas robotiga võib seksida? muretseb president", Õhtuleht, 9. november 2018

• Ajakirjanduses on konfliktseid lugusid palju, sest see on üks tugevamaid märgiseid, mis näitab sündmuse kajastamisväärilisust, konflikt võib olla ohuks inimese heaolule ja elule, sellest ei saa juba bioloogiliselt mööda vaadata. Kõige töökindlamad algoritmid on ehitatud inimese pimedatele tungidele ja konfliktsuse tähtsus võimendub. Kuna paljuski on kontroll uudistelevi üle platvormide kätte läinud, on võimendatud tähelepanu püüdvad elemendid uudiste sisus – konflikt, agressioon, teravus, äärmuslikkus ja karjumine.
  • Ragne Kõuts-Klemm, "Kuidas säiliks huvi uudiste vastu?", Sirp, 08.12.2023