Karmen Turk

Allikas: Vikitsitaadid
Karmen Turk, 2011.

Karmen Turk (sündinud 5. veebruaril 1982) on Eesti vandeadvokaat.

Intervjuud ja sõnavõtud[muuda]




  • Eestis on kohtuasju, mis on lõppenud nii sellega, et sotsiaalmeedia platvormidel kohustubki algne ütleja kõigi enda avalduste juures avaldama ka ümberlükkamise, kui sellega, et kohus tunnistab inimese õigust arvata ja seda ka avalikult.
  • Pahatahtlik ja valeväidetel põhinev #metoo-laadne algatus või brändi kahjustamine on selle adressaadile kahjustav ning traumaatiline. Minu õigus öelda on alati võrdne teise inimese õigusega olla "üksi" ja privaatselt. Õigusriigis on lahenduseks kohus, kelle ülesandeks on tuua õigusrahu.
  • Tühistamiskultuuri üheks osaks on ka see, et raskendatakse vastuargumentide esiletoomist. Debati puudumine on aga iseeneses ohuks demokraatiale ja inimõigusi austavale ühiskonnale.
  • Vihakõne ei ole midagi, mis saab olla suunatud ühe inimese vastu seoses tema väidetavate tegudega. Vihakõne eeldab gruppi ja konkreetse grupitunnuse põhjal tehtud üleskutset vägivallale kellegi tervise või elu vastu. Kõik muu, sealhulgas nn tühistamiskultuur, on tsiviilõiguslik küsimus.


  • Inimese kujutlustel ei ole piire, samamoodi ka hälvetel ja soovidel ei ole piire. Kui talle sellist asja võimaldatakse, siis mis me oskame öelda. Bordelliroboti puhul siiski tehisintellekti kui sellist vaja ei ole, vaid vaja on teatud motoorika taset ja suhtlusoskust. See pole asi, mida oleks vaja reguleerida.
  • Ega me ei hakka iga kord uut põhiseadust läbi rääkima, kui midagi natuke ühiskonnas muutub. Põhiseadus peabki olema paindlik. Ta peab suutma uute olukordadega hakkama saada, ja õigus saabki.
  • See sama asi, mis paneb tehisintellekti ja kohvimasina tööle, on algoritm. Aga tänapäeval on algoritmid pigem sellised, et ükskõik kui mitu sammu see matemaatiline tehe seal hüppab, alati on võimalus tagasi minna ja otsustada, miks ta sellise nupule vajutusega sellise kohvi teile tegi. Tehisintellekti algoritmi eristab see, et ta õpib vahepeal ise juurde. Ta kohastab end vastavalt ühiskonnale ja seetõttu ei ole meil võimalik enam jälgida, miks ta midagi tegi. See on see moment, kus meil tuleb hakata mõtlema eetilisele regulatsioonile, et need masinad võtaksid arvesse meie väärtusi.
  • Kui kolm juristi räägivad tehisintellektist, siis igaüks räägib erinevast asjast. Tehisintellektiks nimetatakse täna ka lihtsalt programmi, mis teeb musta asemel teksti siniseks. Ega see ei ole tehisintellekt.
  • Aga loomulikult peame me küsima, et kui Aasias väga populaarseks saanud väga inimolemuslikud, inimnägu ja -emotsioone jäljendavad masinad meie keskel on, et kuidas see kõrvaltvaatajale tundub ja mida me ühiskonnas tahame.
  • Siin tuleb väga selgelt hoida ennast ka tagasi, sest ega tehnoloogiat ei tohi ju reguleerida. Ega relvatehas ei ole iseenesest halb. Halb võib olla see, kes selle relva välja mõtleb. Näiteks, kui ta viskab välja sadu naelu, või halb võib olla see, kes seda relva kasutab.


  • [Krüpteeringutesse tagauste ehitamisest:] Minu veendumus on, et igaüks, kes sellist nõuet toetab, ei saa vististi tegelikult aru, mida nad soovivad. Kui võti luuakse ühele, siis on see sisuliselt olemas kõigil, nii hea kui halva soovijatel. Enamgi veel, kui kaob usaldus krüpteeringu kaitsesse läbipaistvas online maailmas, kaob usk ka usaldusteenustesse, näiteks Eesti näitel kõigesse, mida teeme ID-kaardi abil alates e-kauplemisest ja pangateenustest ja lõpetades e-valimistega.
  • Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et kui sideteenuse puhul on lubatud konfidentsiaalsus, nagu see krüpteeritud teenuste puhul on, siis seda võib murda vaid ekstreemsetel juhtudel, kus enam ühtegi muud võimalust ei ole.

Artiklid[muuda]

  • [Kohtuvälisest vaidluste lahendamise süsteemist (ISDS) ELi ja USA vabakaubanduslepingus (TTIP):] On arvukalt analüüse, mille kohaselt on tegemist riigi seadusloome õigust piirava ning globaalseid ettevõtteid kaitsva süsteemiga. Ning seda kõike õigusriigi põhimõtte arvelt. Oleme ikka olnud veendunud, et mistahes nõuete õiguspärane tunnustamine saab toimuda vaid avaliku kohtupidamise kaudu.
  • Selge on, et iga välisleping, mis nihutab õigusmõistmise võime kohtutelt kohtuvälistele süsteemidele, vähendab läbipaistvust, legitiimsust ning riikide suveräänsust otsustada.


  • Hagi tagamine on tavaliselt selline meede, mida kohus rakendab hageja taotlusel juhul, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Mitterahalise nõude puhul tagab kohus hagi eelkõige, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks. Hagi tagamine on kiireim tsiviilkohtumenetluse toiming – tavapärases olukorras otsustab kohus avalduse saamisest järgmisel tööpäeval.
Samas – ajakirjanduses avaldatavaga seonduv vaidlus (ehk meediavaidlus) ei ole tavapärane. Nimelt olukorra näol, kus kohus keelab info/teabe/ideede avaldamise, on rahvusvahelise meediaõiguse õpiku autorite E. M. Barendi ja Lesley Hitchensi hinnangul tegemist kohtuliku eeltsensuuri meetmega.
Samas sisaldab väljendusvabadus kirjapandud põhiõigusena alati selliseid sõnu nagu "kohustused", "vastutus", "tingimused", "piirangud", "vastutus". Seega ei ole hagi tagamine väljendusvabaduse piiramisena kindlasti keelatud põhiõiguste standarditest lähtuvalt. Kuid lähtudes euroopalikust väärtusest, kus meedial on ühiskonnas "vahikoera" ülesanded ning ajakirjandusvabadust loetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse eelduseks, ei saa kindlasti hagi tagamine olla igal juhul ja alati põhjendatud.
  • Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ka täna. Samuti on seda õigus eraelule. Need kaks õigust ei ole kumbki absoluutne ega ka omavahel hierarhilises suhtes – neil on võrdne väärtus. Järelikult tuleb kaaluda igal konkreetsel juhul kaalul olevaid õigusi ja huve. See tähendab, et hagi tagamisel tuleb tagada, et mistahes meede oleks lõpuks proportsionaalne.
  • Hageja õiguskaitsevahendiks peaks olema ikkagi ebaõige informatsiooni ümber lükkamine ning kahju hüvitamine, mitte aga tulevikku suunatud abstraktse informatsiooni avaldamise keelamine.
  • Eraldi küsimus on, kas "olulise kahju" ärahoidmise egiidi all on võimalik asuda tagama hagi, kui on selge, et tagamine tekitab hagejale veelgi suuremat kahju. Nimelt on kolleeg, vandeadvokaat Villu Otsmann öelnud tabavalt, et hagi tagamine on kõrgendatud huvi allikaks iseeneses. See tähendab, et hagi tagamise taotlemisel meediavaidluse puhul tekitab hageja ise vaidlusaluse asja suhtes kõrgendatud avalikkuse huvi ja tähelepanu ning asi saab tõenäoliselt oluliselt suuremat tähelepanu kui ta ilma sellise nõudmiseta oleks kunagi saanud.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel