Teoinimene
Teoinimene on agar limusesõber.
Proosa
[muuda]- Väsimatu teoinimesena pidas ta ennast õigeusu seaduslikuks kaitsjaks. Ta käis omavoliliselt külades, kus kaevati, et rentnikud pitsitavad ja panevad rahvale kaela uusi maksusid tulekollete pealt. Ise oma kasakatega mõistis ta kohut nende üle, ja oli teinud endale reegliks, et kolmel juhul tuleb alati mõõk pihku haarata, nimelt siis, kui poola komissarid ei austa enam kasakate vanemaid ega võta nende ees mütsi maha; siis, kui irvitatakse õigeusu üle ega austata isaisade kombeid, ja lõpuks siis, kui vaenlased on võõrausulised või türklased; tema arvates oli nende vastu igal juhul lubatud ristiusu auks mõõka tõsta.
- Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955, lk 14
- Siiski oli Walseris ikka veel midagi nagu lõpule viimata. Ta oli nagu kena maja, mis on antud möbleeritult üürile. Temas oli vajaka mõni väike, nõndaöelda isikupärane joon, otsekui laieneks tema komme mitte midagi uskuda isegi talle endale. Ütlen, et tal oli kalduvus leida end õigel ajal õigest kohast; ometi tundus, nagu oleks ta ise objet trouve, sest ennast ta ei leidnudki, kuna see, mida ta otsis, polnud tema mina.
- Walser oleks end nimetanud tegudeinimeseks. Ta allutas oma elu kataklüsmiliste vapustuste reale, sest talle meeldis kuulata oma kontide klõbinat. See oli selge märk, et ta on elus.
- Angela Carter, "Õhtud tsirkuses", tlk Triin Tael, Varrak, 1998, lk 8-9