Heinputk

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Harilik heinputk

Heinputk (Angelica L.) on taimede perekond sarikaliste sugukonnas.

  • Kui sain teadma nimetust Angelica archangelica, siis mulle sugenes pähe mõte, et Johannese taeva asemel on paradiis Peetruse soovi järgi suur aas, millel kasvab ülikõrgeid heinputki ja õhk on täis nende lõhna. Võibolla ülikõrgena nad polegi nii ilusad, sest sarikad laguneksid üksikõiteks ega meenutaks enam nii neid tutte, mida tavatsevad haista india jumalused.
    • Uku Masing, "Mälestusi taimedest". Ilmamaa 1996, lk 31

Luule[muuda]

Heinputked õisi on loonud,
kalmused kasvanud taeva.
Avali silmi sa joonud
maailma kummalist vaeva.


Juba kaugelt kõrge puude rivi
viipab sõbralikult mulle vastu:
tule! Tule, pilguks puurist lastu!
Ongi aed ja mulk ja mulgust veerend kivi.

Ka see kivi, samblapadjast pehme,
kutsub lahkelt; istu, puhka puhu.
Vaarikas poeb varrelt ise suhu.
Heinputk poetab sülle valge ehme.

  • Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 46)


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel