Noot

Guillaume Machaut' rondoo Dame, mon cuer en vous remaint 16. sajandi noodiraamatus.

Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797)

See artikkel räägib muusikakirjast; kalapüügivahendi kohta loe artiklist Noot (kalandus).

Proosa

• Kvintett on olemas meietagi, kuid ilma meieta teda pole olemas. Ta laulab meile, meie laulame temas, ja kuidagi kõneleb nende väikeste must-valgete putukate abil, mis on kobaras piki viit peent joont, üle maa ja vee ja kümne põlvkonna mees, kes kurdistunult muundas oma ammuse, kuuljana komponeeritud loomingu, täites meid kord kurbuse, kord hämmeldunud rõõmuga.
  • Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 90. (Mõeldud on Beethoveni keelpillikvintetti op. 104)

• Nootidel on vildid jalas. (lk 118)
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989

Luule

Istus töölaua taha isemajandav komponist
viipas kohale nootide kaardiväe
(Need on alati ja kõikjal olemas
ning ei lõpe kunagi otsa)
ja andis kõigile käsud kätte
״Sina esimese oktaavi re lähed sel korral kõigepealt flööti
ja poed sealt kunstipäraselt läbi!"
״Oi kui hea! Ma olen sageli olnud flöödis
Seal on nii tore sahistada!"
״Aga sina la võta alt
ja kõdista teda kirglikult südame alt!"
"Ja sind fa matsutab täna fagott. Vott!"
Kõik jäid nõusse
Siis tegi kindral Bach nootide kaardiväele ranget rividrilli
Nad rivistusid nii ja naa
ja jälle naa ja nii
ja väga keeruliselt
ja isegi pea alaspidi
Paksud poolnoodid läksid päris higiseks kohe
...
Aga noodid mõtlesid re-minoorile
ja veelgi rohkem isemajandavale komponistile
״Kui hästi me temaga läbi saime..."
Ja suured poolnoodid valgusid pisaraid täis
just nagu silmad

• Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92