Haritus

Proosa

• Sügav haritus ei hiilga.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 44

• Inimese mõtlemisvõime piir pole kuigi kõrgel, ja ka kõige vaimsem ja haritum inimene näeb maailma ja iseennast alati läbi väga naiivsete, lihtsustavate ja valelike vormeliprillide — kõige enam just iseennast! Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasasündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. See väärkujutlus võib ükskõik kui sageli ükskõik kui raske hoobi saada, ikka paraneb ta uuesti.
  • Hermann Hesse, "Stepihunt", tlk Mati Sirkel, LR lk 49-52 1973, 47

• Nagu kõik teisedki mõisaomanikud, ei tunnetanud mu mees kohutavat vastuolu, mis nende elus valitses. Ühel pool luksus, loendamatud teenijad, ratsa- ja sõiduhobused, kohutavalt kulukad suured jahid, kallid vanad veinid ja söögid. Teiselt poolt puudusid täielikult kõik need pisiasjad, mis elu meeldivaks teevad. Salongides olid vanad, tõesti ilusad mööblitükid kaetud tumeda ripsiga, sest nii paistis nende tolmusus vähem silma, vannitubadel puudusid aknad ja vesivarustus ("põhjalik kümblus" võeti ette vaid kord nädalas). Ei raamatuid ega ajakirju, parimal juhul "Sport im Bild" ja erandina "Die Woche". Kuna sakslus oli nende inimeste kirg, põlgasid nad kogu välismaa kultuuri. Tütarlapsed ei õppinud vene keelt patriotismist, prantsuse või inglise keelt hästi osata oli peaaegu ebamoraalne. Haritus oli üldse ebaaristokraatne, see jäi "literaatide" osaks.
  • Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 102

• Ajaloofaktide tundmine ei ole haritus; viimane peitub mõjus, mida mingi ajaloomaterjali tundmine avaldab õppija käitumisele.
  • Hilda Taba, "Kasvatuse dünaamika", V peatükk "Otstarbekas käitumine ja õppimine", tlk Ilmar Anvelt ja Katre Ligi, rmt: "Kasvatus ja haridus", 2015, lk 259

• Antropoloogia oli definitsiooni kohaselt võimatu, kuni inimeste mõtlemist valitses vahetegemine meie ja primitiivide, meie ja barbarite ning meie ja paganate vahel. Kõigepealt tuli jõuda niisugusele harituse tasemele, kus me enam oma usku naabri ebausust kõrgemaks ei sea. Oli hädavajalik aru saada, et samadel eeldustel - ütleme näiteks kõrgemate jõudude olemasolul - põhinevaid institutsioone tuleb vaadelda koos ja meie enda omasid sealhulgas.
  • Ruth Benedict, "Kultuurimustrid", tlk Tõnu Ülemaante, 2016, lk 27

• Mulle on alati tundunud veider, et meie lõputuis aruteludes hariduse teemal pannakse nii vähe rõhku haritud inimeseks saamise rõõmule, selle antavale tohutule eluhuvile. Haritus tähendab pääsu mõtteilma.
  • Edith Hamilton, intervjuu: Saturday Evening Post, 27. september 1958

• Haritus on omandatud võime kohaneda harimatusega.
  • Arvo Valton, "Uksed kriuksuvad öösiti", 1977, lk 15
• See, et ühekülgne haritus võib ühiskonnale rohkem kahju teha kui harimatus, ei ole piisav argument hariduspüüdluste vastu.
  • Arvo Valton, "Vabaduse kütkes", 1993, lk 135

• Õpetaja polnud raamatut varem näinud, kuid oli nagu ma isegi, asjast võlutud. Ta peatus tihedatel tekstilõikudel, et mulle ette lugeda. Ta luges oskuste kohta. Selle kohta, kuidas tegutsetakse isekusest omaenda instinktide vastaselt, sellest, kuidas elada loodusega kooskõlas, ja et selleks peame eralduma omaenese loomusest. Ja hariduse väärtusest. Sest tõeline haritus seisnes selles, kuidas trotsida omaenda loomust.
  • Maja Lunde, "Mesilaste ajalugu", tlk Kalle Kroon, 2019, lk 35-36

• Üks eestlase kultiveeritumaid enesemüüte on haritus. Eestlane armastab lugeda, raamatuid ilmub palju. Paraku troonivad müügiedetabelite ja isegi auhinnatud väljaannete tipus liiga sageli ka kaugeltki mitte odavad (tõlke)väljaanded, mida on liigitatud küll eneseabiõpikuteks, tervise-, astroloogia-, esoteerika- ja psühholoogiakirjanduseks ning uhuuteaduseks, olenevalt sellest, millised on liigitaja teadmised ja maailmavaade.
• Ideaalis võiksid olla üldised kultuuri-, psühholoogia- ja filosoofiateadmised kõigil (kõrg)haritud inimestel, vastasel juhul lahustume vaimselt, keeleliselt ja kultuuriliselt nagu odav kohvipulber keevas vees. Jõukaks ei saa keegi, sest kogu viljasaak kulub tangusoola kokkuostmisele, mis olla nii kasulik tehing, et ka varem kogutud tagavara tuleb käiku lasta (loe: külaraamatukogud sulgeda, sest nende ülalpidamine on kallis; psühholoogi juurde aega otsi tikutulega jne). (Hinge)hariduse, harituse ja (populaar)teaduse pealt kokkuhoidmine on kuritegu nii olevaste kui ka tulevaste põlvede vastu.
  • Marju Kõivupuu, "Meie igapäevast roosat kristalli anna meile tänapäev". Eesti Ekspress, 1. veebruar 2023