Herakleitos

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Herakleitos kujutatuna Johannes Moreelse u 1630. aastast pärit maalil

Herakleitos (umbes 535 – 475 eKr) oli vanakreeka filosoof. Tema teosed on säilinud vaid fragmentidena, millest juba antiikajal olid liikvel eri versioonid ja ümberütlused; tõlgetes segadus üksnes paisub.

Fragmendid[muuda]

Tsitaadid Vikitekstidest.


  • B2. Sellepärast tuleb järgida ühist. Kuigi see logos on ühine, elavad paljud nii, nagu neil oleks omaenda arusaamine.
  • B4. Kui õnn oleks keha naudingutes, nimetaksime õnnelikeks veiseid, kui nad leiavad söögi jaoks herneid.
  • B7. Kui kõik olev saaks suitsuks, siis ninad tunneksid seda.
  • B8. Vastupidised ühilduvad
... erinevatest [tekib] kauneim [või: parim] harmoonia.
... ja kõik tekib tüli läbi
  • B9. ... eeslid eelistavad kullale õlgi.
  • B11. Kõiki neljajalgseid karjatatakse lüües.
  • B12. Samasse jõkke astujale voolavad aina uued ja uued veed; ja hinged auravad välja vetest.
    • Tuntuim parafraasina "Kõik voolab.", mis aga pärineb alles Kiliikia Simpliciuselt 6. sajandist pKr.
  • B13. Sead naudivad pori rohkem kui puhast vett.
  • B16. Kuidas saab varju minna selle eest, mis kunagi ei looju?
  • B17. Sest paljud ei mõista seda, millega nad kokku puutuvad, ja teada saades ei taipa, vaid kujutavad ette.
  • B18. Kui ei looda, lootmatut ei leia, sest see on leidmatu ja kättesaamatu.
  • B20. Sündinud tahavad elada ning surra ja jätavad lapsed sama saatuse kätte.
  • B21. Surm on see, mida ärkvel olles näeme ja mis magades on uni.
  • B24. Sõjas langenuid austavad jumalad ja inimesed.
  • B26. Inimene süütab öösel endale tule, sest tema silmad on kustunud. Kuigi magaja on elus, sarnaneb ta surnuga, kuigi ta ärkvel, sarnaneb ta magajaga.
  • B27. Inimesi ootab pärast surma see, mida nad ei looda ega arva.
  • B30. Seda maailma, mis on kõigile sama, ei loonud keegi jumalatest ega inimestest, vaid oli igavesti ja on ja saab olema igavesti elava tulena, mis süttib mõõdu järgi ja kustub mõõdu järgi.
  • B24. Mõistmatud näivad kuulates kurtidena; nende kohta käib see ütlus, et kohal olles on nad ära.
  • B37. Sead puhastavad end roojaga, kodulinnud tuhaga.
  • B42. Homeros on väärt, et ta visataks võistlustelt välja ja teda löödaks kepiga, Archilochos samamoodi.
  • B43. Hübris tuleb kustutada rutem kui tulekahju.
  • B44. Rahval tuleb seaduse eest võidelda nii nagu linnamüüri eest.
  • B45. Hinge piiridele minnes neid ei leia kogu teed läbi käies; nii sügav logos on sellel.
  • B47. Ärgem tehkem suuri otsuseid uisapäisa.
  • B49. Üks on mulle kümme tuhat, kui ta on parim.
  • B49a. Samasse jõkke me astume ja ei astu, me oleme ja ei ole.
  • B50. Mitte mind, vaid logost kuulates on tark nõustuda, et kõik on üks.
  • B51. Nad ei taipa, kuidas lahknev on iseendaga ühel meelel; tagasipöörduv harmoonia, nii nagu vibul ja lüüral.
  • B52. Aeg on laps, kes mängib kabet: lapse kuningriik.
  • B53. Sõda on kõige isa, ja kõikide kuningas, ja ühed tegi ta jumalateks, teised inimesteks, ühed tegi orjadeks, teised vabadeks.
  • B54. Nähtamatu harmoonia on nähtavast tugevam.
  • B56. Inimesed saavad petta ilmsete asjade tunnetamisel, nii nagu Homeros, kes sündis kõigist hellenitest targemaks. Sest teda petsid täisid otsivad lapsed, öeldes: "Mis me nägime ja kätte saime, need me jätame maha ja mida me ei näinud ja kätte ei saanud, need võtame kaasa."
  • B58. Hea ja kuri "on üks ja seesama". Arstid ju, kes lõigates, põletades nõuavad, ei ole väärt tasu võtma, sest nad teevad sama mis haigused.
  • B59. Vindile on sirge ja kõver tee üks ja seesama.
  • B61. Meri on kõige puhtam ja kõige mustem: kaladele joodav ja päästev, inimestele aga mittejoodav ja surmav.
  • B62. Surelikud on surematud, surematud on surelikud. Teiste surma elades, teiste elu surres.
  • B65. Tuli on puudus ja küllastus.
  • B67. Jumal on päev-öö, talv-suvi, sõda-rahu, täiskõht-nälg. Ta muutub ju nii nagu [tuli], iga kord kui see seguneb ohvrilõhnasuitsudega, nimetatakse seda vastava naudingu järgi.
  • B75. Magajad on toimijad selles ja kaastoimijad, mis maailmas sünnib.
  • B76. Tuli elab maa surmast ja õhk elab tule surmast, vesi elab õhu surmast, maa vee omast.
  • B78. Inimloomusel ei ole teadmist, jumalikul on.
  • B79. Mees on sama palju laps jumala kõrval nagu laps mehe kõrval.
  • B80. Peab aga teadma, et sõda on üldine, ja õiglus on tüli, ja et kõik tekib tüli ja vajaduse järgi.
  • B82. Kauneimgi ahv on inetu võrreldes inimsooga.
  • B83. Kõige targemgi inimeste seast näib jumala kõrval ahvina nii tarkuse, ilu kui ka kõige muu poolest.
  • B85. Südamega võidelda on raske: selle eest, mida ta tahab, maksab ta hingehinda.
  • B87. Rumal inimene armastab vaimustuda igast sõnast.
  • B88. Sama on elus ja surnu ja ärkvelolija ja magaja ja noor ja vana; sest see muutuv on too ja too muutuv jälle on see.
  • B89. [---] ärkvelolijatel on üks ja ühine maailm, (magajatest aga pöördub igaüks omaenda maailma).
  • B90. Tule vastu on vahetatav kõik ja tuli kõige vastu, nii nagu kulla vastu asjad ja asjade vastu kuld.
  • B91. Samasse jõkke ei saa ju astuda kaks korda ... ta hajub ja toob uuesti kokku... ja ligineb ja kaugeneb. (miski ei ole püsiv).
  • B92. Sibüll, hullunud suuga, naermata ja ilutsemata ja pehmendamata rääkiv, tuhande aasta taha jõuab häälega jumala läbi.
  • B93. Isand, kelle oraakel on Delfis, ei ütle ega varja, vaid annab märke.
  • B94. Päike ju ei astu mõõtudest üle; muidu erinnüsed, Dike abilised, saavad ta kätte.
  • B98. Hadeses tunnevad hinged lõhna.
  • B101a. Silmad on täpsemad tunnistajad kui kõrvad.
  • B102. Jumalale on kõik ilus ja hea ja õiglane, inimesed aga peavad ühte ebaõiglaseks, teist õiglaseks.
  • B103. Ringjoonel on algus ja lõpp ühine.
  • B104. Sest mis on nende mõistus või terve meel? Rahvaste laulikuid nad usuvad ja õpetajaks peavad rahvahulka, teadmata, et "paljud on halvad, vähesed head".
  • B105. Homeros oli astronoom.
  • B107. Barbarihingega inimeste jaoks on silmad ja kõrvad halvad tunnistajad.
  • B109. Võhiklikkust on parem varjata kui välja näidata.
  • B110. Kui inimestele sünnib nii, nagu nad tahavad, siis ei ole parem.
  • B111. Haigus teeb tervise meeldivaks ja heaks, nälg täiskõhu, väsimus puhkuse.
  • B112. Terve mõtlemine on suurim voorus, ja tarkus on tõe rääkimine ja loomuse järgi toimimine tähele pannes.
  • B113. Mõistmine on kõigile ühine.
  • B114. Mõistusega rääkijal tuleb tugineda sellele, mis on kõigile ühine, nagu polis [tugineb] seadusele, ja palju tugevamini. Sest kõik inimeste seadused toituvad ühest jumalikust [seadusest]; sest see valitseb nii palju kui tahab, ning sellest piisab kõigile ja jääb ülegi.
  • B115. Hingel on iseennast suurendav logos.
  • B117. Kui mees on purjus, siis teda veab laps, ta komberdab, teadmata, kuhu ta läheb, sest tema hing on märg.
  • B118. Kuiv hing on kõige targem ja kõige parem.
  • B119. Loomus on inimesele daimon.
    • ἦθος ἀνθρώπῳ δαίμων.
    • Teine tõlge: Inimese iseloom on tema saatus.
  • B123. Loomus armastab varjuda.
  • B124. ...kauneim kosmos on nagu hoolimatult laialipillatud prügihunnik.
  • B126. Külm soojeneb, kuum jahtub, märg kuivab, põuane saab märjaks.

Ekslikult omistatud[muuda]

  • Utilitaroski, julmim jumalaist, püüdeski teisi hävitada, nad ometi hoiab alal.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel